10 telesaadet, mida peate vaatama, kui armastate ‘Cosmost’

Kelleltki, kes lõi ühe ikoonilisema animeeritud saate, ei olnud oodata kosmose ja teaduse dokumentaalsarja, millest saaks edaspidi žanri üks verstapostisaateid. Kuid, Seth MacFarlane tõmbas selle suurepäraselt maha, kui ta 2014. aasta märtsis välja andis saate “Cosmos: A Space-Odyssey”. Põhineb kuulsal astronoomil Carl Sagan Raamat ja saade nimega „Cosmos: isiklik reis” (1980) ei vastanud MacFarlane lihtsalt Sagani seatud kriteeriumile, pigem ületas see mõne arvates. Kuigi enamik meie armastatud telesaateid on väljamõeldud, tulevad sellised saated nagu Cosmos, mis haaravad meie kujutlusvõime ja meelelahutuslikus korras liigutavad meie teadmiste piire ja kutsuvad meid mõtlema. Sagani alustatud teekond on jätkunud mõne populaarse kultuuri valdkonda jõudva vapustava teadusdokumentaalfilmiga ning 2014. aasta jätkusaadet võib nimetada kõige selle kulminatsiooniks.

Cosmose sarnaste etenduste puhul on see, et nad ei ole sellised, mida te söömise ajal vaatate, ja see, mis saates juhtub, piirdub teie igapäevases elus meelelahutusannustega ja võtate selle üles, kui logite uuesti oma voogesitusplatvormide kontodele sisse . See on saade, mis muudab teid tõeliselt, kui pöörate sellele vajalikku tähelepanu. Kuigi Cosmos pole puhas meelelahutus, pole ka saade esoteeriline. See nõuab teie kannatlikkust, kognitiivseid võimeid ja palub teil mõelda ja ette kujutada. Sa pead olema ettevaatlik, sest nagu me kõik teame, kosmoses ei kuule keegi sind karjumas. Seda öeldes on siin Cosmosega sarnaste telesarjade loend, mis on meie soovitused. Saate vaadata mitut sellist saadet nagu Cosmos Netflixis, Hulus või Amazon Prime'is.

10. märts (2016-)

Märts kujutab tulevikumaailma, kui inimkond on suutnud vallutada punase planeedi ja rajas sinna koloonia, aidates inimkonnal saada planeetidevaheliseks liigiks. See saade kujutab sündmusi aastast 2033, kui kuus astronauti kavatsesid olla inimkonna ajaloos esimesed, kes astuvad Marsi pinnale. Esimesel hooajal näeme, kuidas need astronaudid üritavad Marsil maanduda, ja tehnilise rikke korral näevad nad maandumist eemal, kuhu nad algselt plaanisid baasi rajada. Teisel hooajal viib see lugu aega, mil inimesed on suutnud Marsi pinnale moodustada koloonia ja nimetanud selle Olümpose linnaks. Selle loo käigus näidatakse meile ka intervjuusid silmapaistvate uurijate ja inseneride vahel, nagu Neil deGrasse Tyson, Elon Musk ja teised, kes räägivad reaalsetest väljakutsetest sellistes olukordades.

9. Üks kummaline rokk (2018-)

Kas Maa ja sellel oleva elu olemasolu pole looduse anomaalia? Inimkond on veel avastanud teist tsivilisatsiooni ja niipalju kui me näeme, pole midagi sellist nagu meie. Tõenäoliselt pidas seda täpset mõtet silmas pidades kuulus filmitegija Darren Aronofsky etendust nimega 'Üks kummaline kivi', mis süveneb maa elu olemasolu põhjustesse. Kui Cosmos räägib sellest, mis toimub väljaspool Maad, räägib ‘Üks kummaline kalju’ sellel toimuvast. Saadet tutvustab Hollywoodi superstaar Will Smith ja intervjueerib üksikasjalikult astronaude, kuna nad on ainsad inimesed, kes on kunagi meie elamiskõlblikult planeedilt lahkunud. Saate produtsent on National Geographicu kanal, kes on esimese hooaja tohutu edu järel plaaninud veel ühe hooaja ning teine ​​hooaeg on kavas sel aastal. Saade on pälvinud tohutut tunnustust nii kriitikute kui ka publiku poolt.

8. Aju koos David Eaglemaniga (2015-)

Kui „Kosmos” räägib kosmosest ja „Üks kummaline kalju” Maast, siis „Aju David Eaglemaniga” räägib veel ühest asjast, mida inimkond on üritanud tsivilisatsiooni algusest saadik täielikult lahti mõtestada - inimmõistusest. Kuulus neuroteadlane David Eagleman süveneb inimese aju töösse ja püüab kuueosalises dokumentaalsarjas selgitada, kuidas meie mõistus töötab. Esimene osa „Mis on tegelikkus?“ Räägib sellest, mida me peame tõeliseks ja miks, teises osas räägitakse sellest, mis teeb inimese ainulaadseks, samas kui kolmas episood süveneb püüdesse mõista, kes on keegi, kui see üldse on kontrollides inimese meelt. Saade pälvis kriitilist tunnustust, mõned isegi nimetasid dr Eaglemanit neuroteaduse Carl Saganiks.

7. Ussiaugu kaudu (2010–2017)

Morgan Freemani poolt välja öeldud „Ussiaugu kaudu” on veel üks teadusdokumentaalide sari, mis on olnud populaarne publikule esitatavate küsimuste tõttu. Hääletas Morgan Freeman , Ameerika Ühendriikides 2010. aasta juunis ilmunud saade, mille kaheksanda hooaja viimane osa oli eetris 16. mail 2017. Rääkides küsimustest, mis puudutavad kõikehõlmava looja võimalust, süvenevad saated ka teooriatesse, mida eksisteeris enne universumit, nagu me teame, et see tekkis, kas on olemas võimalus maavälise elu olemasolu ja palju muud. Väljapaistvad teadlased osalevad episoodides, selgitades tavapublikule teadmata teaduslikke fakte ja teooriaid. Saade on äärmiselt läbinägelik ja seda tuleb kindlasti vaadata neile, kes on valmis uurima oma teadmiste piiridest kaugemale.

6. Šokk ja hirm: elektri lugu (2011)

Kas teadsite, et kui teil õnnestub üheaegselt hõbe- ja vaskmünti lakkuda, võite tunda elektrivarjundit? Kui te seda ei teinud ja olete huvitatud soovist teada saada, miks see nii on, pole teie küsimustele vastamiseks paremat telesaadet kui „Shock and Awe: The Story of Electricity”. See on kolmeosaline minisari, mille on tootnud BBC selgitada kõige olulisemat, mis inimkonnaga pärast tulekahju juhtunud on. Need kolm osa on pealkirjaga „Säde“, „Leiutamise aeg“ ja „Ilmutused ja revolutsioonid“. Kui esimene osa räägib sellest, kuidas inimene hakkas mõistma elektri omadusi ja hakkas seda looma, siis teises saates selgub, kuidas elektromagnetismi avastamine aitas inimestel elektrit rakendada. Viimane osa räägib sellest, kuidas inimkond elektromagnetika protsessist aru sai ja selle abil edasi teed murdvaid avastusi lõi. Jim Al-Khalili on saatejuht ja seda kandis BBC Four.

5. Universumi algus ja lõpp (2016)

See on veel üks minisari, mille esitas Jim Al-Khalili, kus ta näitab meile, kuidas universum tekkis ja kuidas see võib lõppeda. Need kaks osa kannavad huvitavat pealkirja vastavalt ‘Lõpp’ ja ‘Algus’. Kui esimene episood räägib universumi päritoluteooriatest, selgitades üksikasjalikult, kuidas see kõik algas, siis teises osas käsitletakse mitmeid teadlaste spekulatsioone selle kohta, kuidas universum võib lõppeda. On olnud teooriaid, mille kohaselt universum hakkaks krõmpsuma või kõik külmuks, mis viib universumi lõpuni. Al-Khalili on saanud kiitust kõigilt sektoritelt keeruliste teemade selgete selgituste eest ja seda peaksid kõik universumi mehhanismidest huvitatud inimesed vaatama.

6. StarTalk (2015–2018)

Kuulus astrofüüsik Neil deGrasse Tyson korraldas Discovery teemal seda vestlussaadet, kus ta rääkis teadlaste, teadlaste ja filmitööstuse liikmetega, kuidas teaduslikud avastused on avaldanud mõju popkultuurile. Ikoonilised isiksused nagu Richard Dawkins, Bill Clinton, Christopher Nolan on saates külalised olnud. Etendusel on ka koomiline alatoon, mis muudab selle lõbusaks, tegeledes samal ajal intensiivsete teemadega.

5. Päritolu: inimkonna teekond (2017)

‘Päritolu: inimkonna teekond’ on saade, mis käsitleb seda, kuidas inimkond hakkas arenema alates nende esmakordsest tekkimisest maa peal ja mis lõpuks viis moderniseerumiseni. Kõik kaheksa osa puudutavad sündmusi, mis on olnud sammud kaasaegse ühiskonna loomisel. Esimene episood algab sellest, kuidas tsivilisatsioon alguse sai, teine ​​aga käsitles haiguste olemust ja seda, kuidas inimkond lahingutega toime tuli, ning hilisemates episoodides räägitakse inimeste suhtlusest, rahast, sõjast, tundmatuse uurimisest ja ennustustest selle kohta, mis võiks juhtuda tulevikus inimkonna jaoks.

4. Horisont (1964-)

‘Horizon’ kuulub kindlasti kõige kauem tegutsenud dokumentaalsete teleseriaalide hulka, mis on eksisteerinud ja on alati pakkunud kvaliteetset sisu publikule, kes soovib oma mugavustsoonist kaugemale minna ja midagi uut õppida. Horizon alustas eetris 1964. aastast ja on vaimustanud publikut esimesest päevast. Horisondi teemad, ehkki peamiselt teaduslikud, lähevad mõnikord ka kaugemale, rääkides inimtsivilisatsioonist, filosoofiast jne. Horizoni 1993. aasta episood DNA struktuuri avastamisest pakkus ka Emmy auhinda. 1990. aastatest alates on saade lähenenud detektiivile, kes üritab looduse ja teaduse paljusid saladusi tühistada.

3. Elu alla nulli (2013-)

‘Elu alla nulli’ on veel üks huvitav dokumentaalsarja vaataja, kellele on meeldinud vaadata ‘Cosmost’. Raske on ette kujutada, mis võtab kogu aeg aega elamiseks kohas, kus ilm on alati teie vastu ja üritab teid tappa, kui te ei paku mingit vastupanu 24 * 7. National Geographic kanalil eetris olev ‘null alla nulli’ jälgib, kuidas mitmed Alaska erinevates osades elavad inimesed selgitavad, mida nad teevad külma ja karmide ilmadega ellujäämiseks. Nende inimeste seas on üksikuid, kes elavad üksi ja lähevad igal teisel päeval surma vastu võitlema.

2. Geenius (2017-)

Geenius on nimekirjas ilmselt ainus kirje, mis on läbi ja välja dramatiseering. Kuid sellest etendusest rääkimine muutub siin oluliseks, kuna ka tema, nagu ka Cosmos, räägib millestki normaalsest inimesest, mida pole hõlbus mõista. Mida on geeniuseks tegelikult vaja? Kas me kõik ei saaks teha oma valdkonnas erilisi saavutusi? Erinevus seisneb selles, et mõned on geeniused. Saade keskendub ühe sellise geeniuse elule igal hooajal ja on kaugelt käsitlenud kahte - Albert Einsteini ja Pablo Picassot. Antonio Banderas mängib teisel hooajal Picasso rolli. Kolmas hooaeg põhineb Ameerika lauljal Aretha Franklinil.

1. Universum (2007–2015)

Mis on universum? Mis on väljaspool päikesesüsteemi? Mis on supernoovad? Mis on tumeaine / energia? Kui soovite vastuseid, pole kaugemale vaadata. ' Universum Ajalookanalil 2007–2015 eetris olnud ‘heidab pilgu sellistele küsimustele ja paljudele teistele. Huvitav on see, et vaevalt on neil kunagi huvitavad teemad otsa saanud, mõnikord tegeletakse eksperimentidega, mis puudutavad inimese seksuaalsust kosmoses, rääkides samal ajal ka sellest, kuidas võõras elu oleks võinud areneda pärast universumi sündi. Kõigile neile, kes soovivad universumit paremini mõista ja kuidas meie elu võrreldakse sealsete võimalustega, on see saade väga soovitatav.