Kas Ejnar Mikkelsen ja Iver Iversen põhinevad tõelistel avastajatel? Kuidas nad surid?
Taani filmirežissöör Peter Flinth filmist 'Eye of the Eagle' on kaasahaarav ellujäämisfilm, mille tegevus toimub Põhja-Gröönimaa kõledal lumisel taustal. Eelmine maadeavastaja jättis kaardi kuskile Gröönimaa kirdeosa rannikule. Kapten Ejnar Mikkelsen loodab selle kätte saada. Tehes koostööd algaja mehaaniku Iver Iversoniga, asub ta ette surmava missiooni – täis ootamatuid õnnetusi ja jääkarusid. Peate mõtlema, kas murettekitav lugu on ajalooraamatu lehekülgedelt välja rebitud. Kas Ejnar Mikkelsen ja Iver Iversen olid tõelised maadeavastajad? Anname teada!
Kas Ejnar Mikkelsen ja Iver Iversen põhinevad tõelistel avastajatel? Kuidas nad surid?
Ejnar Mikkelsen on loo peategelane ja ta on omamoodi antikangelane. Kahekümnenda sajandi algusaastatel püüdis ta otsida Taani maadeuurija Mylius-Erichseni kadunud teed, kelle ekspeditsioon lõppes tragöödiaga. Mylius-Erichsen püüdis trotsida USA matkajate ettepanekut Peary Channeli jõe kohta, mis võib Gröönimaa pooleks lõigata. Tema surnukeha leidis Ejnar aga koos ülejäänud meeskonnakaaslastega koopast.
Mylius-Erichsen külmus varude ja transpordi puudumise tõttu surnuks, kuid ta püstitas kalju (kivihunniku), mis tähistas seda kohta tema käsitsi joonistatud kaardil. Ekspeditsiooni alguses leiame Ejnari laeva Alabama Shannoni jääs kinni. Meremeestel ja töölistel pole avastusel suurt lootust, sest nad leiaksid hoopis Titanicul tööd. Seoses Ejnari lähedase sõbra ja kaaslase leitnant Jorgenseni ootamatu õnnetusega näib ekspeditsiooni tulevik tume.
Ejnar otsustab siiski jätkata ilma Jorgensenita, kuid tal on vaja ühte vabatahtlikku. Iver Iversen, rühma mehaanik, kes on piisavalt hea laskur ja koerakasvataja, registreerub surmavale missioonile. Nad võtavad ette laialivalguva ülesande, mis kestab üle kahe aasta, lükates lõpuks tagasi Peary Channeli olemasolu. Alguses viitab pealkiri, et film põhineb tõestisündinud lool. Siiski võiksite reisijate kohta rohkem teada saada. Sel juhul sõudkem ajaloovoolus edasi.
Ejnar Mikkelsen oli tõeline Taani maadeavastaja ja autor, kes eksisteeris ajaloos. Kahekümneaastaselt osales ta Georg Carl Amdrupi ekspeditsioonil kuningas Christian IX maale, Gröönimaa kaguosa rannikualale. Nagu filmis, korraldas ka tõsielus elav Ejnar Mikkelsen ringreisi Mylius-Erichseni ja tema õnnetute kaasmaalaste surnukehade leidmiseks. Mylius-Erichseni ülestähendused olid hindamatud, kuna ta kaardistas Gröönimaa suures osas ligipääsmatu kirderanniku.
Pildi krediit: Kuninglik raamatukogu: Taani Rahvusraamatukogu ja Kopenhaageni Ülikooli raamatukogu' data-medium-file='https://thecinemaholic.com/wp-content/uploads/2022/03/url.jpg?w=221' data-large-file='https://thecinemaholic.com/wp -content/uploads/2022/03/url.jpg?w=400' class=' wp-image-519584' src='https://thecinemaholic.com/wp-content/uploads/2022/03/url.jpg ' alt='' sizes='(max-width: 668px) 100vw, 668px' />Pildi krediit: Kuninglik raamatukogu: Taani Rahvusraamatukogu ja Kopenhaageni Ülikooli raamatukogu
Pärast oma laeva Alabamast hülgamist lahkus Ejnar koos Iver Iverseniga, lootes leida kadunud kirjed. Vaenulikke jää- ja lumelõike ületades jõudsid nad lõpuks sihtkohta ja ekspeditsioon õnnestus. Ent sarnaselt filmis kujutatule ootas duot Alabamasse tagasiteel rohkem üllatusi. Ajalugu räägib meile, et Ejnari meeskond hülgas Alabama ja lahkus rasketes ilmastikutingimustes vaalapüügilaeval.
Meeskond püstitas aga väikese suvila, kuhu Iver ja Ejnar kaheks aastaks peavarju said. Nad siiski päästeti ja Ejnar Mikkelsen asus tööle Ida-Gröönimaa kuningliku inspektorina. Mikkelsen suri 90-aastaselt loomulikel põhjustel ja ka Iver Iversen elas pärast ekspeditsiooni paar aastakümmet. Lõpliku otsusena muutub selg külmetav lugu atraktiivsemaks, kui tead, et lugu leidis aset ajaloos.