Bill ja Lorraine Currier: kuidas nad surid? Kes nad tappis?

Pildi krediit: Barb Destromp / Find A grave

Bill ja Lorraine Currier olid üles ehitanud struktureeritud ja mugava elu koos Essexis, Vermontis. Aastaid lasteta abielus olles pidasid nad kalliks tihedat sõpruskonda ja perekonda, kellest sai nende valitud perekond. 2011. aasta juunis aga helisesid häirekellad, kui mõlemad ei ilmunud oma töökohale, mistõttu algatati ametlik uurimine. Pärast kuid kestnud otsinguid tegi politsei kindlaks, et nad on langenud halva mängu ohvriks. ABC 'Wild Crime: Eleven Skulls' süveneb juhtumi üksikasjadesse ja paljastab nende enneaegse hukkumise eest vastutava isiku.

Billi ja Lorraine Currierit nägid viimati nende kolleegid

William Scott “Bill” Currier sündis 4. aprillil 1961 Vermontis Andrew ja Marilyn Currieri perekonnas. Juba varasest noorusest peale näitas Bill üles tähelepanuväärset akadeemilist pühendumist ja tema vanemad uskusid, et talle on määratud suured saavutused. Tema elu rikastas veelgi, kui ta leidis oma hingesugulase Lorraine Simonne Arnold Currierist. Lorraine sündis 4. juulil 1955 New Hampshire'is Paul ja Clara Arnoldi perekonnas. Need kaks kohtusid 1980. aastate alguses ja nende side arenes armastusväärseks suhteks. Nad otsustasid 20. juulil 1985 oma elud abielus ühendada, asudes koos kaunile teekonnale.

Nende kooselu oli selline, mille üle nad olid tohutult uhked. Nad asusid elama majja Susie Wilson Roadi lähedal Essexi osariigi lääneküljel Vermontis. Bill jäi oma perele lähedaseks, samal ajal kui Lorraine säilitas tugeva sideme oma kahe õe-vennaga. Kuigi neil lapsi ei olnud, polnud nende elu kaugeltki tühi. Õepojad, vennapojad ja paljud sõbrad, kes nad linnas veedetud aastate jooksul said, said perekonnaks, keda nad armastasid. Bill töötas Vermonti ülikoolis ja Lorraine töötas Fletcher Alleni tervishoiubüroos. Nende rutiin oli hästi välja kujunenud, toimis sujuvalt ja pakkus neile mugavat ja täisväärtuslikku elu. Kolleegid nägid neid viimati 8. juunil 2011, kui nad töölt lahkusid.

9. juunil 2011, kui ei Bill ega Lorraine tööl käinud, muutusid nende kolleegid murelikuks. Mõlemad olid teatavasti usinad töötajad, kes andsid alati oma töökohtadele ette teada, kui vajasid puhkust. Kolleegid võtsid mures perekonnaga ühendust, kes seejärel taotles politseilt heaolukontrolli. Kontrollimisel avastasid võimud, et paari majja oli sisse murtud läbi garaaži, millel on selged sunniviisilise sisenemise tunnused. Siiski polnud sees võitluse märke ning Billi ega Lorraine'i ei leitud. Uurimine kestis mitu kuud ja 2012. aasta aprillis otsis politsei Essexis läbi elukoha, mis asus nende kodust vähem kui miili kaugusel. Vermonti osariigis Coventrys asuvas Casella Coventry prügilas viidi läbi veel üks ulatuslik otsing, lootes leida nende säilmed. Seda pole kunagi taastatud.

Bill ja Lorraine Currieri auto leiti kaks päeva pärast nende kadumist

Alates 9. juunist 2011 alustas politsei ulatuslikku ja põhjalikku Bill ja Lorraine Currieri otsingut. Uurijad olid kindlad, et paar ei kadunud vabatahtlikult, kuna nad olid maha jätnud kõik oma isiklikud asjad. 11. juunil avastasid võimud nende auto pargituna Pearl Streeti korterikompleksi lähedal. Vaatamata sellele, et järgmiste kuude jooksul on järgitud arvukaid juhtnööre, ei andnud ükski neist läbimurret. 2012. aasta märtsis ilmnes märkimisväärne areng, kui politsei arreteeris Israel Keyesi, kes oli Alaskal Anchorage'is röövinud ja mõrvanud 18-aastase Samantha Koenigi. Keyesi ülekuulamisel hakkasid võimud kahtlustama, et tegu on sarimõrvariga.

Keyesi esitatud ajaskaala ja tema teiste kuritegude mustri põhjal küsitles politsei teda täiendavate potentsiaalsete ohvrite kohta. Ta tunnistas, et mõrvas 2011. aastal Vermontis paari, tekitades Currieri juhtumi pärast häiret. Keyes tunnistas lõpuks üles, pakkudes üksikasjalikku ülevaadet juhtunud sündmustest. Ta paljastas, et 2. juunil 2011 lendas ta Alaskast Chicagosse, rentis auto ja sõitis ligi 1000 miili Vermonti. Ta võttis kaasa relva ja summuti. Ta veetis piirkonnas kolm päeva ja ostis madala profiili säilitamiseks isegi lühiajalise kalastuslitsentsi. Keyes selgitas, et ta tuli Vermonti kavatsusega röövida ja mõrvata. Ta võttis sihikule Bill ja Lorraine Currieri kodu, kuna see tundus kergesti ligipääsetav.

Sarimõrvari ülestunnistus aitas lahendada Billi ja Lorraine Currieri mõrvajuhtumi

Israel Keyes selgitas, et valis Bill ja Lorraine Currieri kodu selle juurde kuuluva garaaži ja planeeringu tõttu, mis võimaldas tal väljastpoolt magamistoa asukohta arvata. Tagahoovist jäi mulje, et see kuulus eakale paarile, kellest tema arvates on kergem jagu saada, ning ta ei näinud ühtegi tõendit koera olemasolust. Ööl vastu 8. juunit 2011 ütles ta, et ootas vaikselt tagahoovis, kuni kõik tundus paigal. Ta lisas, et katkestas telefoniliini, et testida, kas see käivitab häiresüsteemi. Aknast ventilaatori eemaldamisega garaaži pääsedes lõhkus ta kangkangiga aken ja sisenes majja. Kiivri külge kinnitatud taskulampi kandes alustas Keyes Billi ja Lorraine'i vastu nn välkrünnakut.

Keyes jutustas, et pärast majja sissemurdmist sidus ta nii Billil kui ka Lorraine'il tõmblukuga kinni ja transportis nad mahajäetud majja, mille ta oli eelnevalt uurinud. Billi sisse sundides õnnestus Lorraine'il korraks põgeneda, kuid Keyesi sõnul sai ta temast üle ja tiris ta tagasi. Algselt kinnitas ta neile, et see oli lihtsalt inimrööv, kuigi tal olid palju kurjemad kavatsused. Keyes ütles, et viis Lorraine'i trepist üles, kuid Billil õnnestus üks tõmbsidemetest katki teha ja ta üritas vastu hakata. Keyes naasis ja tulistas Billi summutiga relvast surmavalt. Seejärel tunnistas ta, et ründas enne naise surnuks kägistamist Lorraine'i seksuaalselt. Hiljem ütles ta, et pani nende jäänused prügikottidesse ja peitis need mahajäetud maja sisse koos prahiga. Vaatamata ulatuslikele otsingutele kohas ja prügilas, kuhu hiljem veeti lammutatud maja praht, ei leitud Billi ja Lorraine'i säilmeid kunagi.