Alates oma turuletulekust 1978. aastal on ABC ’20/20 ′ uurinud tõelisi kriminaalseid lugusid, mida saab kirjeldada vaid kui erakordset, iseloomupõhist ja dramaatilist. Eesmärk on süveneda mõistatuse igasse aspekti, et jõuda toimunu keskmesse, tuues samas esile ka inimloomuse lõkse. Seega pole muidugi erand ka selle viimane eriline sündmus, mis kirjeldab William Bill McLaughlini jõhkrat mõrva. Asjadest ahnuseni ja valedest pettusteni on selles asjas kõike. Niisiis, kui teil on uudishimulik teada saada selle nipet-näpet üksikasju, oleme teiega kaetud.
55 -aastaselt oli William Bill McLaughlin armastav kolme lapse isa, kes oli loonud endale ja oma perele suurepärase elu Californias Newport Beachis. Ta polnud mitte ainult miljonär leiutanud meditsiinilise instrumendi, mis eraldab plasma verest, vaid oli ka näiliselt õndsas suhtes. Pärast 24 aastat kestnud abielu lõppu sai Bill sideme kolmekümne aasta noorema üksikema Nanette Johnston Packard McNealiga. Kuid kahjuks kaotas ta peagi pärast abiellumist abiellumist oma elu ühel halvimal viisil.
15. detsembril 1994 leidis Billi poeg ta vereloigus lamamas oma luksusliku kodu köögipõrandalt, mis asus jõukas, väravas. Nooruk helistas paaniliselt 911 hetke pärast ja selgus, et Billi päästa oli juba hilja. Kui uurijad jõudsid kuriteopaigale, avastasid nad, et puuduvad olulised materialistlikud esemed, mis viitavad isiklikult juhitud tapmisele. Ametlike andmete kohaselt tulistati ettevõtjat sel külmal ja kurjakuulutaval päeval kuus korda rinda ja torsot oma köögilaua taga istudes.
William Bill McLaughlini mõrva uurimine algas tõenditega 9 mm relva kestadest ja kahest koduvõtmest. Asjaolude tõttu langes kahtlus kohe tema lähimatele, sealhulgas tema kihlatule Nanette Johnstonile, kes oli saabunud koju tunde hiljem, et kuulda Billi surmast. Ta tundus esialgu laastatud, kuid detektiivid mõistsid kiiresti, et tal oli suhe Eric Naposkiga, endise professionaalse jalgpalluriga, kes töötas tol ajal ööklubi põngerja ja ihukaitsjana.
Peale armukolmnurga ja selle tagajärgede tundus Nanette'il olevat ka teine motiiv; rahalist kasu. Nagu Billi testamendis täpsustatud, võitis ta 150 000 dollarit ja pääses tema ekstravagantsesse rannahoonesse, olles samal ajal tema miljoni dollari elukindlustuspoliisi ainus kasusaaja. Pealegi, nagu järgnevatel kuudel ilmsiks tuli, oli ta mõnel korral võltsitud tšekkidel oma kihlatu nime võltsinud, et temalt varastada. Nanette oli isegi päev enne tapmist oma allkirja võltsinud 250 000 dollari suurusel tšekil. Selle eest tunnistas naine end süüdi võltsimises ja suures varguses 1996.
Ericule tulles võimude spekulatsioonid tema kaasatuse kohta juhtumisse suurenesid, kui nad leidsid, et Billi numbrimärk oli tema autosse märkmikusse kritseldatud pärast seda, kui nad ta ootel liiklusrikkumismääruse tõttu peatasid. Ei aidanud ka asjaolu, et Eric järgnevate ülekuulamiste ajal oma jutustust pidevalt muutis ja muutis ning valetas oma sidemete kohta Nanette'iga ja 9 mm relva omamist. Sellest hoolimata ei esitatud paarile süüdistust ega arreteerimist füüsiliste tõendite puudumise tõttu - DNA, sõrmejäljed, tunnistajad, süüdi tunnistamine või mõrvarelv.
Kuid 15 aasta pärast uurisid detektiivid juhtumit uuesti ja otsustasid alustada bicoastal nõelamisoperatsiooni, et tabada nii Nanette kui ka Eric, kes olid selleks hetkeks edasi liikunud. Nad arvasid, et ta kavandas Billi tapmise ja veenis oma poiss -sõpra päästjana, et nad saaksid koos saadud rahaga koos uut elu alustada. Nad peeti kinni 20. mail 2009 ja asusid peagi kohtu ette. Eric tunnistati süüdi esimese astme mõrvas 14. juulil 2011, samas kui Nanette mõisteti süüdi 23. jaanuaril 2012. Eric on sellest ajast alates väitis et Nanette korraldas mõrvatöö, et saada Billist lahti, kui ta toas oli. Välja arvatud, väitis ta, et tal pole kätt ja tapja läks relva kasutamiseks selja taha. Seda öeldes säilitavad mõlemad oma süütuse tänaseni.