Pommitamise lõpp, selgitatud: kas Rigmor ja Teresa on surnud?
Taani režissööri Ole Bornedaliga eesotsas Taani algupärane sõjafilm 'The Bombardment' on sünge ja põhjendatud sisenemine sellesse žanrisse. Film meenutab tabanud tragöödiat Jeanne d’Arci kool Kopenhaagenis 21. märtsil 1945. Sõjast räsitud riigi taustal karbist vapustatud poiss, muinasjuttu armastav tüdruk, reetv sõdur ja nunn võitlevad Jumala leidmise nimel. Taani vastupanuvõitlejate sõnul on Ühendkuningriigi sõjavägi valmis algatama täppisrünnaku. See, mis algab aeglaselt põleva kurjakuulutava õhkkonnaga, puhkeb tohutu tragöödiana. Kui soovite loo viimaseid hetki üksikasjalikumalt meenutada, lahkame nüüd lõppu veelgi. SPOILERID EES.
Pommitamisplaani kokkuvõte
Lugu saab alguse Jüütimaal, Taani mandriosas, ühel udusel veebruarikuu hommikul. Henry on teel mune toimetama. Kolm eliittüdrukut on väljasõidul, vestlevad ja suitsetavad sigarette. Enne kui nad midagi aru saavad, kuuleb juht lennuki nõrga häält. Laskurlennuk lõhub auto, tappes tüdrukud ja juhi, samas kui Henry on vaikne pealtvaataja. Munad kukuvad maapinnale, nõrk valk on eksinud.
Svend külastab oma endise sõbra Frederiku maja ja palub peavarju. Inimesed ajavad teda taga, kuid Frederik töötab nüüd Gestapo heaks. Ta palub Svendiga kohtuda Shelli majas (või Shellhusetis; Gestapo peakorteris Kopenhaageni kesklinnas) ja Svend lahkub, tagastades kümme krooni, mille ta Frederikule võlgnes. Majas tagasi, nimetab Frederiku isa teda kahjuriks ja ta lahkub vihaselt söögilauast.
Ema ja mudilasest õega jalutades on seitsmeaastasel Eval Henryga sarnane kogemus. Gestapo hukkab tema silme all Frederiku sõbra Svend Nielseni. Tema klassiõde Greta, kelle isa on natsiarmee autoriteet, helistab Evale tema autost, kuid Eva pole šokist päris üle saanud. Teresa, noor pühak Eva ja Henry kooli juhtivast kirikust, peab end patuseks, kuid tema vanem teab, et piitsutamisest ei oleks kasu.
Taani SOE major Truelsen jagab Troop 977-ga, et auto, mille nad tabasid, oli pulmapidu, mitte Gestapo ametnik. Samal ajal unustab Henry rääkida ja arst ilmutab teraapias kannatamatust. Samal ajal kui Saksa ametnik piitsutab vastupanuliiget, saab Henry arst peksa, lootes oma kõne tagasi tuua. Pekstud rahvas valmistub kontrolli taas enda kätte võtma. Rahvaste kokkupõrkes kaob igavene süütus plahvatusliku vägivalla kuristikku.
Pommitamise lõpp: kas Rigmor on surnud või elus?
Rigmor on loo üks elavamaid tegelasi. Henry nõbuna on Rigmor ja ta enamasti lahutamatud. Evaga moodustavad nad meeskonna. Varakult kahtlustatakse Briti haarangut Shell House'i mahavõtmiseks ja märtsi hommikul algatavad kuninglikud õhujõud operatsiooni Carthage. Üks pommilennuk kaotab aga sõiduki üle kontrolli, põrkab vastu elektriposti ja laskub maapinnale. Heli kuuldes juhatavad Teresa ja teised nunnad lapsed maa-alusesse punkrisse.
Ent enne, kui nad palju eristada jõuavad, variseb hoone neile peale. Teresa ja Rigmor avastavad end prahi sees lõksus, samal ajal kui vesi hakkab maa-alusest sisselaskeavast sisse valguma. Henry jõuab sündmuskohale šokis ja unustab hetkeks taas oma kõne. Henry aga tormab Taani kindrali korraldust järgides lähedalasuvasse teatrisse, teatades laste asukoha eestkostjatele. Teatri eestkostjad puhkevad nutma, kui kuulevad oma laste nimesid.
Eva ema puhkeb peaaegu nutma, kui ta ei kuule Eva mainimist. Henry leevendab teda, öeldes, et Eva läks tõenäoliselt koju tagasi. Eva ema tormab majja tagasi, leides Eva kausitäie teravilja söömas. Rigmori asukohta me aga ei näe enne, kui kaamera meid maa alla viib. Teresa hüüab oma nime ja Rigmor vastab. Teresa palub Jumalat nende sõna otseses mõttes emantsipatsiooni eest, kuid Rigmor avaldab, et rauatükk on tema rinnast läbi käinud. Kuna tema kambrisse voolab vett, ei usu me, et Rigmor pääseb õudusunenäost elusalt välja.
Kas Teresa on surnud või elus? Kas Frederik ja Teresa saavad kokku?
Samal ajal kui Rigmor upub, on Teresal veel hingamisruumi. Tema häält prahi sees kuuldes püüab Frederik teda kiiruga päästa. Ta sukeldub arhailise pumbaga koopalaadsesse sissepääsu, teadmata, kas läbipääs on stabiilne. Frederik järgib Teresa häält ja jõuab Teresani. Samal ajal on Teresa pärast Rigmori surma jahmunud. Ta hüppab vette, et päästa Rigmor, kuid selle all olev maa vajub peagi kokku, viies nad endaga kaasa. Kogu kelder variseb kokku ning Teresa sureb koos Rigmori ja Frederikuga koos nendega.
Frederiku ja Teresa ebamugavad kohtumised on ühed filmi intrigeerivamad stseenid. Kiriku jutluse järel jalutades näeb Teresa Frederikut ja tema Gestapo sõpru peksmas üht vastupanutöötajat. Nende esimesel kohtumisel ütleb Teresa Frederikule, et kui ta Jumalasse ei usu, põleb ta põrgus. Frederik peatab Teresa taas keset ööd, avaldades, et soovib leida Jumalat. Ta pole ka liiga usklik ja suudleb Frederikut, et näha, kas Jumal lööb välku. Hiljem viib Teresa Frederiku kirikusse, lootes palvetada, kuid Frederik üritab teda vägistada.
Frederik kogub end peagi ja Teresa loob enesevigastamise ja teatud teatrikunsti kaudu sõnumi Jumalast. Jeesus ilmselt veritseb ja sõnum, olgu see nii tühine, aitab Frederikul oma julma käitumise üle järele mõelda. Frederik vabandab Teresa ees, et ta oli kahjur, ja me hakkame nägema muutust. Ta läheb tagasi oma vanemate juurde, öeldes neile, et lahkub Gestapo teenistusest. Sõjas töötas umbes 550 mundris taanlast käsikäes Gestapoga, et terroriseerida oma inimesi alistumiseks. Enamikku neist ootas pärast sõda kohtuprotsess, kuid Frederik seisis lõpuks silmitsi kohtuprotsessiga Jumala vahi all. Kui tal aga õnnestub kuidagi taevasse pääseda, võivad Teresa ja tema lõpuks kokku jääda.