'Dancing on Glass' (tuntud ka kui 'Las Niñas de Cristal') on Hispaania draamafilm, mille režissöör on Jota Linares. See järgneb kahele noorele baleriinile, kes navigeerivad tantsijana elu keerulistes sündmustes. Kui Irene (María Pedraza) valitakse oma tantsukompanii eelseisva lavastuse primabaleriiniks, alustab ta keeristormilist sõprust uustulnuka Auroraga (Paula Losada). Kui kaks noort naist leiavad teineteisest lohutust, seisavad nad silmitsi paljude väljakutsetega, mida esitab maailm, milles nad elavad, ja nad isoleerivad end.
Südamlikku ja keerulist lugu juhib Irene ja Aurora emotsionaalne side. Film lõpeb aga selget vastust andmata, mis juhtub naistega pärast šokeerivat ja ootamatut juhtumit. Kui otsite selgitust 'Dancing on Glass' lõpu kohta, on siin kõik, mida peate teadma! SPOILERID EES!
Filmi 'Dancing on Glass' avahetkedel hüppab baleriin nimega Maria New Yorgis hoone pealt alla. Irene on veel üks noor baleriin, kes töötab ühes tantsuseltskonnas Hispaania . Selgub, et Irene ja Maria kuuluvad samasse tantsuseltskonda ning Maria oli eelseisva lavastuse 'Giselle' primabaleriin. Pärast Maria enneaegset enesetappu valitakse Irene uueks primabaleriiniks Maria lähedase sõbra Ruthi asemel. .
Vahepeal liitub tantsuseltskonnaga uus tantsija nimega Aurora. Aurora ema on endine balletitantsija ja soovib näha, kuidas tütar oma unistusi täidab. Teisest küljest ei mõista Irene perekond tema otsust tantsijakarjääri teha ja suhtub tema eluvalikutesse skeptiliselt. Irene valmistub peatantsijaks olemise väljakutseteks ja leiab end kohe ülejäänud rühmast eraldatuna. Peol vestlevad Irene ja Aurora, mis tekitab nende kahe vahel sõpruse. Varsti hakkab Aurora Irenet aitama peatantsija rollis. Samal ajal aitab Irene Auroral oma sotsiaalsetest hirmudest üle saada.
Kaks tüdrukut kutsub põrandaalusesse teatrisse kena ja sarmikas noormees nimega Jon. Pärast esinemist suudleb Jon Aurorat, kes temasse armub. Kui Jon Aurora kõnedele ei vasta, julgustab Irene sõpra teda isiklikult vaatama minema. Kui Aurora aga teatrisse jõuab, leiab ta Joni teise tüdrukuga suudlemas. Murtud südamega Aurora lahkub, et sattuda autoõnnetusse, mis ähvardab lõpetada tema tantsijakarjääri.
Pärast õnnetust keelab Aurora ema tal näha Irenet, kes usub, et ta avaldab Aurorale halba mõju. Samal ajal hakkab Irene lavastaja Norma nõudmiste all murenema. Norma julgustab ka Irene'i kõigist isoleerima, et keskenduda eelseisvale avaõhtu etendusele. Ta usub ka, et Aurora on Irene jaoks lihtsalt segav ja temast on määratud saada suurepärane tantsija. Irene ja Aurora leiavad aga viisi, kuidas taasühendada ja nautida oma ainulaadset sidet. Sellest hoolimata, tantsija elu väljakutsed jõuda kahele naisele järele. See, kas neil õnnestub nendest väljakutsetest üle saada, moodustab ülejäänud süžee.
Pärast segast ettevalmistusperioodi on Irene lõpuks avaõhtuks valmis. Vahetult enne sündmust läheb ta aga oma kaastantsijaga tülli, kuna too ta treeningu ajal kogemata maha kukub. Juhtum rõhutab, et Irene on oma vaimse ebastabiilsuse haripunktis ja ta läheb peatantsijaks olemise survel mõra. Veelgi enam, ta usub, et kõik tema ümber, sealhulgas tema enda perekond, toetavad tema ebaõnnestumist ega soovi, et ta õnnestuks. Sellegipoolest leiab Irene lohutust Auroras, kes teeb peatantsijat maha.
Narratiivi edenedes ilmnevad paralleelid Maria ja Irene vahel ning vaatajad on sunnitud mõtlema, kas Irene't tabab Norma türanniliku käitumise all Mariaga sama saatus. Kuid lõpupoole saavad vaatajad teada, et Maria suri oma süü tõttu, mitte Norma surve tõttu. Veelgi enam, Norma on vaid osa psühholoogilistest väljakutsetest, millega Irene primabaleriini positsiooni tõttu silmitsi seisab. Tema eneseusu puudumine avaldab Irenele survet ning tema hirmud ja ebakindlus ebaõnnestumise ees projitseeritakse teda ümbritsevatele. Nii seisab Irene ees karm katsumus, kui ta astub lavale, et avaõhtul esineda.
Aurora on aga etenduse ajal lava taga ja aitab Irenel etendusele keskenduda. Irene esitab sädeleva esituse, mis saab esimese vaatuse ajal publikult kuhjaga kiidusõnu. Kui Irene ja Aurora vaheajal lava taga taas kohtuvad, märkab Norma neid ja palub Auroral lahkuda, kuna see võib Irene tähelepanu segada. Norma sõimab Aurorat ja väidab, et noor naine ei saa pärast õnnetust enam kunagi tantsida. Vihahoos pussitab Aurora Normat ja seejärel surub Irene ta vastu seina, põhjustades Norma surma.
Lõpuks lõpetab Irene oma esituse teise vaatuse ja saab publiku äikeselise aplausi. Ent niipea kui etendus lõppeb, põgeneb Irene koos Auroraga teatrist ja mõlemad suunduvad hoone tippu. Viimastel hetkedel näevad vaatajad Irenet ja Aurorat terrassi serval seismas, millele järgneb kaadreid nendest koos tantsimas. Film lõpeb kaadril, kus Irene ja Aurora tantsivad ja naudivad teineteise seltskonda.
Filmi alguses õpetab Aurora Irene'ile tema turvalist kohta, kujuteldavat kohta, kuhu ta oma esinemiste ajal reisib. Ta selgitab, et keegi ei saa teda tema turvalises kohas kahjustada ja otsustab seda kohta Irenega jagada. Irene võtab kontseptsiooni avalikult vastu ning kaks naist veedavad sageli aega selles kujutletavas ruumis, kus elukutseliste tantsijate pinged ning välised ja sisemised ootused ei saa neile haiget teha. Viimase stseeni ajal näevad vaatajad duot oma turvalises kohas. Selle noodiga lõppev film viitab sellele, et nad on jäädavalt sellesse kohta rännanud.
Sarnaselt Mariaga, kelle psühholoogiline stress pani ta toime kohutava teo, lastes oma emal surra, vastutavad Norma surma eest ka Irene ja Aurora. Samamoodi on duo süütunne olukorra pärast nende psühholoogilise stressi murdepunktiks ja tõenäoliselt hüppavad nad süütundest surma. Seega on nad lõpuks vabad kõigist koormatest, mida nad kannavad, ja elavad rahulikult oma turvalises ruumis kogu ülejäänud igaviku.