Kas Drive My Car põhineb tõestisündinud lool?
Režissöör Ryusuke Hamaguchi ('Õnne ja fantaasia ratas') 'Drive My Car' on Jaapani draamafilm. Lugu järgib Yusuke Kafukut (Hidetoshi Nishijima), näitlejat, kes teab, et tema stsenaristist abikaasa Oto (Reika Kirishima) on abielurikkuja. Ta on teda petnud näitlejatega igast oma lavastusest. Kafuku otsustab talle mitte vastu astuda, uskudes, et kui ta seda teeb, kaotab ta naise. Ühel päeval naaseb ta koju ja avastab, et tema naine on surnud ajuverejooksu tõttu. Varsti pärast seda saab Kafuku Anton Tšekovi 'Onu Vanja' esituse ajal vaimne lagunemine.
Möödub kaks aastat ja Kafuku sõidab Hiroshimasse, et lavastada mitmekeelset lavastust 'Onu Vanya', ning teda paaritatakse autojuhiga. Nimetatud autojuhiks on 23-aastane naine nimega Misaki Watari, kes on oma emotsioonidega veelgi valvam kui Kafuku ja kellel on ka valus minevik, millega ta pole veel valmis silmitsi seisma. Tema ja Kafuku vahel tekib filmi edenedes ebatõenäoline side. Viimases mängib ka Oto lõplik väljavalitu Kôshi Takatsuki (Masaki Okada). 'Drive My Car' kujutab realistlikult armastust, kaotust, leina, kahetsust, võõrandumist ja aktsepteerimist. Kui see on pannud teid mõtlema, kas film on inspireeritud tegelikest sündmustest, peate seda teadma.
Kas „Drive My Car” on tõestisündinud lugu?
Ei, 'Drive My Car' ei põhine tõestisündinud lool. Süžee aluseks on Jaapani kirjaniku Haruki Murakami nimekaim novell 2014. aasta kogust 'Mehed ilma naisteta'. Filmi üldisesse jutustusse on kaasatud ka osad teatud teistest kogumiku ja 'Onu Vanja' lugudest. Intervjuus koos Hollywoodi reporter , Hamaguchi väitis, et talle meeldis Murakami kirjutis, kuigi ta ei pidanud end üheks harukistiks ega Murakami pühendunud fänniks. Algselt oli tema produtsent see, kes tuli välja ideega kohandada üht Murakami teost. Hamaguchi valis 'Drive My Car', sest tema arvates olid loo tegelased huvitavad.
Esiteks köitsid mind tegelased, nentis ta. Nii et seal on peategelane Kafuku ja autojuht Misaki. Nad ei ole inimesed, kes oma emotsioone alguses väga ilmselgeks näitavad. Nad on sellised inimesed, kes ei taha oma tunnetest rääkida. Kuid autos, selles suletud ruumis, hakkavad nad end avama oma sisemiste mõtete, sisemise elu kohta.
Lisaks oli Hamaguchi veetnud palju aega autodes reisides, tehes samal ajal Jaapanis Tohoku piirkonnas dokumentaalfilme. See andis talle aimu, kui isiklikuks võib juhi ja reisija suhe muutuda tänu nägemuse jagamisele samast eesmärgist ja sihtkohast. Hamaguchi kasutas seda mõistet Kafuku ja Watari dünaamika täpsustamisel.
Ilmselt pole Hamaguchi kunagi kõrgendatud autoriga isiklikult vestelnud. Kui ta alguses Murakamile kirja kirjutas, pakkudes põhjalikku selgitust oma nägemuse kohta filmist ja küsides teise mehe luba kohandamiseks, oli ainus vastus, mille ta sai, lihtsalt okei. See jätkus kogu tootmise vältel. Kui Hamaguchi ja tema meeskond mingeid muudatusi tegid, kirjutas ta nendest autorile, kes vastas lihtsalt nõusoleku andmisega.
Hamaguchi mõistis, et täispika filmi tegemiseks peab ta Murakami lugu laiendama ja otsustas kasutada lõiku kahest teisest novellist filmist 'Mehed ilma naisteta': 'Scheherazade' ja 'Kino'. Originaal 'Drive My Car' teeb viide 'Onu Vanyale'. Hamaguchi tutvustas just rohkem materjale sellest oma filmi narratiivis. On selge, et 'Drive My Car' ei põhine tõestisündinud lool, kuid see on täiesti arusaadav, kui keegi seda arvab.