Kas Monty Schafer põhineb tõelisel CIA agendil?
'American Made' narratiivi raames on Doug Limani 2017.a komöödia – märulifilm süveneb uskumatusse tõestisündinud lugu Barry Sealist , narkosmugeldajast sai DEA informaator, kes mängis olulist rolli 1980. aastate Iraani-kontra afääris. Sellegipoolest takistas filmi süžee Tom Cruise Barry Seali ekraanil kuvatava kolleegina ei piira eluloofilmi silt ja kasutab vajaduse korral heldet loomingulist vabadust. Sellisena säilitab filmi narratiiv voolujoonelise süžee, mida ilmestavad põnevad keerdkäigud.
Kuid filmi 'American Made' pooleldi väljamõeldis, pooleldi tõene olemus sunnib vaatajaid mõtlema ka Barry Seali tegeliku tõsieluloo üle. Domhnall Gleesoni tegelaskuju Monty Schafer, varjatud CIA operatiivtöötaja, mängib olulist rolli Barry karjääri arendamisel paljude seaduslike ja ebaseaduslike organisatsioonide piloodina. Seetõttu kahtlevad inimesed kindlasti, kas agendi juured on tegelikkuses või mitte. Uurime välja!
Monty Schafer ei põhine tõelisel isikul
Sa arvasid valesti! Monty Schafer ei põhine tõelisel CIA agendil. Oportunistlik valitsuse töötaja filmist 'American Made', kes veedab suurema osa filmist laua taga oma karjääri edendades, on filmitegija kujutlusvõime toode. Schaferi eesmärk narratiivis on seotud Barry arenguga, pakkudes talle võimalusi, mis suunavad piloodi suurejoonelisema seikluse poole.
Sellisena saab film hoogu kohe pärast seda, kui Schafer osales Barry elus pärast seda, kui ta 1978. aastal ta lennujaama baarist välja otsis ja CIA luuremissioone värbab. Tegelikus elus moodustab Seali seotus CIA-ga aga juba vaidlustatud aruteluteema, isegi ilma et see hõlmaks kõiki tagajärgi, mida Schaferi tegelane oma partnerlusest Barryga tekitab.
Filmis lahkub Barry töölt TWA-s pärast Schaferi pakkumist töötada CIA-ga. Barry drastilist karjäärimuutust kujutatakse kui hoolimatut otsust, mis tehti Barry otsimise tõttu suurema põnevuse järele, mis jääb tegelase jaoks sellest ajast peale järjepidevaks. Ometi läks Seali jaoks tegelikkus hoopis teistmoodi, ta ei lahkunud vabatahtlikult töökohast, vaid lasti hoopis lahti.
1972. aastal sattus Seal seadusega raskustesse ja ta arreteeriti, kui ta üritas USA-st lõhkeaineid välja viia. Selle tulemusena vallandas TWA ta 1974. aastal, kuna ta võltsis meditsiinilist puhkust päeval, mil ta relvi smugeldas. Järelikult on Barry seiklused CIA ja seejärel Schaferiga, nagu seda näidatakse filmis 'American Made', algusest peale väljamõeldud, reaalsusega vähe seotud.
Üks silmapaistvamaid allikaid Seali töösuhete uurimiseks CIA-ga pärineb Del Hahni raamatust 'Smuggler’s End: The Life and Death of Barry Seal'. Oma karjääri jooksul FBI-s töötas Hahn Sealit sihtivas töörühmas, enne kui kirjutas raamatu, et hajutada salakaubavedajaks muutunud informaatoriks saanud vandenõud ja kuulujutud. Oma uurimistöös on Hahn järeldanud et Seali ainus kinnitatud seos CIA-ga tekkis 1984. aastal, kui piloot töötas DEA-s, et koguda sandinistide vastu süüdistavaid tõendeid.
Lisaks oli üks vandenõu, mille Hahn kahtluse alla seadis, 'CIA/Mena müüt'. Seega jääb üks Schaferi silmapaistvatest ekraanil kuvatavatest lugudest, mis keerles Barry asutamise ümber Arkansase osariigis Menas, järjekordseks fiktiivseks detailiks. Kõike eelnevat silmas pidades võime julgelt järeldada, et Monty Schafer jääb väljamõeldud tegelaseks, kellel on väljamõeldud süžeed, mis on loodud filmi narratiivi teenistuses.
Sellegipoolest hõivab Schafer filmis põneva ruumi ning hoiab narratiivi elavana ja oma kohalolekuga kaasahaaravatena. Samal ajal arutledes samaga IGN Domhnall Gleeson ütles: 'Ta [Schafer] tahab korralikku kontorit. Ta tahab oma kabiinist välja saada. Ja see on tõesti see, mis teda juhib. Ja see on väga isekas, väga väiklane, väga üllatav soov sellel CIA mehel olla. Ja see lihtsalt edendab teda tema enda karjääris iga hinna eest. Minu arvates oli see tõesti väga tark ja andis tegelasele teistsuguse maitse. Ehkki Monty Schafer on huvitav tegelane, jääb lõpuks väljamõeldud.