Netflixi ' Öine agent “ järgib lugu Peter Sutherlandist, noorest FBI agendist, kes satub keset vandenõu, mis ohustab tema riigi tulevikku. Sarja alguses on ta madala tasemega agent, kes ootab end tõestamist ja ametikõrgendust. Kui ta võtab vastu riikliku tähtsusega kõne, satub ta vandenõu ja vandenõu keerisesse, mis hõlmab Valges Majas asuva mutt. Üks asi, mis Peterit ja tema lugu eristab, on see, et see tabab kodule lähemale, tundes end tõelisemana võrreldes teiste ülilaetud spioonidega, mida me selles žanris üldiselt näeme. Kui see paneb teid mõtlema, kas ta põhineb tõelisel spioonil või FBI agendil, siis siin on see, mida peate teadma.
Ei, Peter Sutherland ei ole tõeline FBI agent. Ta on Matthew Quirki loodud originaaltegelane oma romaani 'Öine agent' jaoks, mis on saate algmaterjal . Autorit inspireeris sõber, kes oli FBI agent ja töötas agentuuris öövahetuses. Tema tööga seotud salatsemine tekitas grupis intriigi ja ainus, mida Quirk võis märgata, oli see, et tema sõber oli 'osa öisest valvest, mille ülesandeks on püsida kriisiolukorras kursis ja vajadusel äratada direktor.'
Aastaid hiljem, kui Quirk „Ööagendi” kallal töötama hakkas, kohtus ta uuesti oma sõbraga, et oma töö kohta rohkem teada saada, ja mõistis, et see oli palju „huvitavam ja vaikne”, kui ta varem uskus. Mõte 'noorest tüübist, kes istub igal õhtul terve öö telefoni taga', ootab kõnet, et tegevust alustada, huvitas Quirki. Siit ekstrapoleerides mõtles ta, mis juhtuks, kui telefon heliseks ja noor agent satuks segadusse.
Peter Sutherlandi tegelaskuju ekraanile toomisel tõi saate looja Shawn Ryan paljastatud et peategelast ei esitleta kui 'mingit ületamatut tapamasina superkangelast'. Rääkides sellest, kuidas tegelane romaanis oli kirjutatud, selgitas Ryan: 'Ta on FBI agent, seega on tal teatud koolitus, kuid ta pole Jason Bourne. Ta ei ole koolitatud palgamõrvar. Ta on selle kõige keskel väga allajääja. Ta on keegi, kellele kakledes jäävad verevalumid külge. Ta ei taastunud imekombel kohe pärast seda.'
Raamatut ette valmistades uuris autor algajate agentide elu ja seda, kuidas Valge Maja Olukorrasaalis kriisi ilmnemisel asjad välja näevad. Ta vestles FBI ja CIA inimestega, et mõista, 'kuidas selline vastuluure stsenaarium nagu raamatus kirjeldatu läheks'. Veider ka tutvunud ise linna põgenemise ja kõrvalehoidmise kursusega. Palju tegevust loos tuleneb sellest, et Peter üritab enda ja Rose’i turvalisust hoida, mis nõuab neil linnas ringi jooksmist ja nende tapmise ülesandeks olevate inimeste eest kõrvale hiilimist. Kursus aitas Quirkil välja selgitada, milline on Peetri meeleseisund ja kuidas ta mõtleks.
Seda kõike arvesse võttes on selge, et autor tegi palju tööd, et Peetrist saaks võimalikult realistlik tegelane. Ta võib olla hästi koolitatud, kuid tal on oma piirangud. Tema haavatavus ja pimealad muudavad ta suhtlevaks ja avavad ukse süžeepöördetele, mida publik ei näe tulemas.