Kas The Wonderi Anna O’Donnell põhineb tõelisel tüdrukul?

Pildi krediit: Aidan Monaghan / Netflix

Netflixi omad perioodi film 'The Wonder' keerleb Anna O'Donnelli, Iiri tüdruku ümber, kes elab a küla Iirimaal ja lõpetas söömise päevast, mil ta sai üheteistkümneaastaseks. Anna elab neli kuud ilma toiduta, pälvides mitte ainult oma küla elanike, vaid ka Inglismaa reporterite tähelepanu. Kui temalt küsitakse, kuidas ta ilma toiduta ellu jääb, vastab Anna, et ta võtab taevamannat. Kuna Sebastián Lelio film kujutab Anna elu realistlikult, ei suutnud me ära imestada, kas tegelane põhineb tõelisel ajaloolisel isikul. Jagame oma järeldusi selle kohta!

Kas Anna O’Donnell põhineb tõelisel tüdrukul?

Anna O’Donnell ei põhine ühelgi kindlal tüdrukul. Filmi kaasstsenarist ja filmi samanimelise allikaromaani autor Emma Donoghue sai aga oma romaani peategelase eostamiseks inspiratsiooni päriselus paastuvatest tüdrukutest. 'Ime on väljamõeldud lugu, kuid selle inspireerijaks oli 'paastuva tüdruku' väga reaalne nähtus, kes väitis – või ütlesid teised –, et suudab elada ilma toiduta,' rääkis Donoghue. Pan Macmillan . Aastate jooksul, eriti viktoriaanlikul ajastul, elasid mitmed puberteediealised tüdrukud väidetavalt kuid ilma toiduta.

Oma uurimistöö käigus puutus Donoghue kokku mitme paastutüdrukuga, kes inspireerisid autorit ühiselt Annat eostada. 'Romaani uurides vaatasin neist peaaegu viitkümmet [paastutüdrukut], kes ulatusid Iirimaast ja Suurbritanniast Lääne-Euroopani, USA ja Kanadani, 1500ndatest kuni 1900ndateni,' lisas Donoghue. Tüdrukud ei olnud omavahel seotud. Kirjaniku sõnul olid nad kõikjal Brooklyni linnast Walesi maapiirkonnani.

Sarnaselt Annaga mõjutas mitu paastuvat tüdrukut tugevalt religioonist. 'Ma ütleksin, et kõige levinum seos on kristlik usk: olenemata sellest, kas nad olid katoliiklased või protestandid, kiideti paljusid neid tüdrukuid kangelannadena keskaegses pühakute traditsioonis, nagu Siena Katariina, kes väidetavalt suutsid üle elada ka pikad paastud. teiste patukahetsusvormidena, et lepitada oma ja teiste patte,” ütles Donoghue samas intervjuus. Nagu kirjanik mainis, on teiste pattude lepitamine ka Anna elu lahutamatu osa.

Üks Annaga sarnanevaid paastuvaid tüdrukuid on Saara Jacob . 1857. aastal Walesis Carmarthenshire'is sündinud Sarah haigestus 1867. aasta veebruaris, mis tähistas tema isukaotuse algust. Viimati sõi Sarah midagi väidetavalt sama aasta oktoobris. Sarnaselt Annale filmis sai Sarah sensatsiooniks, kui ajalehed avaldasid mitu lugu Walesi paastutüdrukust. Nagu külastajad tulid Annat vaatama, külastasid Saarat väidetavalt mitmed külastajad ja palverändurid. Nad jätsid pärast külastusi isegi münte, meenutades meile, kuidas külastajad panid münte filmis O’Donnelli majapidamisse paigutatud vaeste kasti.

Nagu Annal on jälgijaid, oli neid ka Saaral. Ta suri 17. detsembril 1869, rohkem kui kaks aastat pärast seda, kui ta väidetavalt keeldus oktoobris 1867 üldse midagi söömast. Kuigi Sarah elu sarnaneb Anna omaga, ei tahtnud Donoghue Anna aluseks võtta Walesi tüdruku. 'Ma ei leidnud kunagi ühtki tõelist juhtumit, mis minu sees seda väikest kellukest helises, öeldes mulle, et see oli lugu, mida ma pidin romaanis rääkima. Mõned olid liiga traagilised, isegi minu tumeda maitsega kirjaniku jaoks; Näiteks Sarah Jacob suri 1869. aastal õdede jälgimise ajal väike tüdruk,' lisas Donoghue samas Pan Macmillani intervjuus.

Lõppkokkuvõttes tahtis Donoghue uurida naiselikkust Anna ja tema paastu kaudu. „Ma arvasin, et see ütleb palju selle kohta, mida tähendab olla tüdruk – paljudes lääneriikides, alates kuueteistkümnendast sajandist kuni kahekümnendani –, et need tüdrukud said kuulsusteks, kuna nad ei söönud. Paradoksaalsel kombel said nad jõu – tähelepanu, kuulsuse, vahel ka varanduse – nõrkade ja ennastohverdavatena, leebes naiselikkuses ülima,” lisas autor.