2006. aastal tekkis koguduseliikmete seas mure, kui Tennessee osariigis Selmeri kantslitööline Matthew Winkler ei osalenud õhtusel jumalateenistusel. Muretsedes külastasid nad tema kodu, et teda kontrollida, kuid avastasid, et ta oli surnuks tulistatud. Veelgi enam vapustas neid tema naise Mary Winkleri ja nende kolme tütre Patricia, Mary Alice ja Breanna kadumine. Seejärel tuvastas politsei Mary ja tema tütred Alabamas, kus ta tunnistas oma mehe tulistamist. ABC '20/20' episood pealkirjaga 'Jutlustaja naine' avalikustab palju meediatähelepanu pälvinud juhtumi fakte.
Mary Carol Winkler arreteeriti tema abikaasa mõrva eest 22. märtsil 2006. Ta väitis, et ei kavatsenud teda tappa, selgitades, et tegutses lahkarvamuse ajal refleksiivselt ja sai juhtunust aru alles pärast tulistamist. Juunis esitas suur žürii talle esimese astme mõrvasüüdistuse ja ta vabastati 2006. aasta augustis. Kuni kohtuprotsessi alguseni 2007. aasta aprillis elas ta sõpradega Tennessee osariigis McMinnville'is.
Meeldejääva otsusega otsustas Mary Winkler end kohtus esindada, väites, et tema abikaasa oli teda kuritarvitanud ja alandanud, mis viis vahejuhtumi päeval eskaleerumiseni. Ta tunnistas oma halbu finantsotsuseid, kuid võttis oma tegude eest vastutuse. Lõppkokkuvõttes tegi žürii süüdimõistva otsuse vabatahtlikus tapmises süüdistuse vähendamises. Ta sai 210 päeva pikkuse karistuse, olles juba 150 päeva eelvangistuses viibinud. Kohtunik lubas tal teenida ülejäänud 60 päeva ravi psühhiaatriaasutuses.
Pärast karistuse täitmist asus Mary ümber Smithville'i, Tennessee osariiki. 2010. aasta intervjuus avaldas ta, et tal on diagnoositud hulgiskleroos (MS). Algselt pidas ta oma sümptomeid insuldiks, kuna need mõjutasid peamiselt tema paremat kehapoolt. Vahetult enne diagnoosi saamist oli ta plaaninud naasta kooli õendust õppima, kuid tema tervislik seisund sundis teda neist plaanidest loobuma.
Kui 2011. aastal esilinastus telefilm 'Pastori naine', mis väidetavalt põhines tema juhtumil, ei kiida Mary teda ja tema perekonda kujutamises tõsiselt heaks. Ta rõhutas, et on taastumas normaalseks ja film tõi taas esile valusad mälestused. Mary nentis, et film sisaldas arvukalt ebatäpsusi ning lavastus ei pöördunud tema poole ega saanud talle hüvitist.
Vaadake seda postitust Instagramis
Mary kannab nüüd Mary Carol Freemani nime. Ta elab Tennessee osariigis Knoxville'is ning on aktiivne ja sotsiaalselt teadlik. Osaledes mitmesugustes rahaliste vahendite kogumises, toetab Mary põhjuseid, mis ulatuvad vähiuuringutest kuni armee veteranide vaimse tervise toetamiseni, laste tervise ja loomade heaoluni. Ta osaleb ka maratonidel ja matkadel, et neid rahakogumisi propageerida, mis näitab ka, et ta on tänaseni üsna füüsiliselt vormis. Eriti südamelähedane on talle SM-i patsientidele suunatud rahakogumine, kus ta julgustab sõpru ja perekonda panustama. Tänavu 50. sünnipäeva tähistavat Maryt ümbritseb tema sõprade ja lähedaste, eriti tütarde armastus. Koos loovad nad uusi mälestusi ja on elus edasi liikunud.
Pärast seda, kui Mary Carol Winkleri kolm tütart Patricia, Mary Alice ja Breanna Winkler avastati koos emaga Orange Beachil Alabamas, viidi nad tagasi oma kodulinna ja anti nende isapoolsete vanavanemate Dan ja Diane Winkleri ajutise eestkoste alla. Nad jäid nende juurde kogu Mary kohtuprotsessi ja said 11 kuu jooksul oma ema järelevalve all näha. Pärast karistuse täitmist alustas Mary õiguslikke jõupingutusi oma tütarde hooldusõiguse taastamiseks.
Järgnenud kaks aastat olid väga segased. 2008. aastal saavutas Mary edukalt oma laste hooldusõiguse. Teatati, et nad hakkavad koos elama Smithville'is, Tennessee osariigis, ning korraldati nende elamiseks kodus, mille andis sel ajal nende koguduse minister. Õigusvaidlused Mary ja Dani ning Diane Winkleri vahel aga kestsid. Mary väitis, et tema endised äiamehed olid omastanud tema alaealiste tütarde jaoks loodud sihtfondi ning kohtunik käskis neil raha tagasi maksta.
2010. aastal rääkis Mary oma tütarde elust, märkides, et nad kohanevad hästi ja naudivad. Ta mainis, et neil on piisavalt ruumi mängimiseks ja ringijooksmiseks, edendades normaalset tunnet. Lisaks avaldas Mary tänu oma tütarde suurenenud kohustuste eest maja ümber, kui nad teda toetama kogunesid. Ta ütles , 'Nad mõistavad, et peavad majas natuke rohkem ära tegema, nad peavad aitama ja nad on teinud suurepärast tööd.'
Vaatamata MS-diagnoosiga kaasnevatele väljakutsetele tõstis Mary esile Dani ja Diane'i märkimisväärset toetust, kes aitasid tüdrukuid mitmel viisil aidata. Vaatamata elutakistustele on tüdrukud jäänud emaga suhteliselt lähedaseks ning koos on saavutatud soovitud pereelu.