' Marlowe ”, noir’i ümber keerlev mõistatusfilm detektiiv Philip Marlowe'i uusim ettevõtmine jälgib tegelast, kes seikleb teatud perioodi jooksul kuritegevusest tulvil linna. Nico Petersoni kadunud isiku juhtum Marlowe päevakorras, mille talle määras pärijanna Clare Cavendish, sunnib erasilma tegema tiiru üle linna kõige tühjemate kohtade, sealhulgas eksklusiivse luksusklubi Corbata. Seetõttu, kui vaatajad on mehega selles ettevõtmises kaasas, tekib paratamatult loomulik uudishimu, mis tekitab küsimusi narratiivi ajaperioodi ja geograafilise asukoha kohta.
Neil Jordani 'Marlowe' leiab aluse John Banville'i teosest 'The Black-Eyed Blonde', mis avaldati 2014. aastal Benjamin Blacki nime all ja on Raymond Chandleri Philip Marlowe'i kõvasti keedetud detektiivisarja volitatud järg. Sellisena on romaan, mis jätkab Chandleri töid, järjekordse põneva juhtumi, millega Philip Marlowe kokku puutub. Kuigi filmi narratiivi aluseks on Banville’i romaan – mis võtab üles Marlowe’i loo 1950. aastate alguses –, naaseb film detektiiv Marlowe’i loomise aega, pannes oma narratiivi 1930. aastatesse.
Otsus varustada juhtum Marlowe'i ulatusliku kirjandusliku karjääri hilisemast poolest, säilitades samas tegelaskuju meeldejääva 30ndate aastate perioodi, on tõenäoliselt tahtlik otsus. Seda tehes tagab film tasakaalu värskendava, kuid samas tuttava loo publikuni toomise vahel. Kuna Philip Marlowe on noir-detektiivžanris niivõrd ikooniline tegelane – teda on enne Liam Neesoni esitust korduvalt ekraanile toodud –, muutuvad tegelase sees äratuntavad mitmed jooned.
Samal põhjusel jäävad 1930. aastad, periood, mil Chandleri Philip Marlowe'i esimesed romaanid aset leiavad, detektiivi avalikkuse jaoks ikooniks. Seega jääb „Marlowe’i 1930. aastate sündmustik meenutama oma algmaterjali, püüdes tagasi kirjandusliku tegelase avaliku kaubamärgi kergesti meeldejäävatele aspektidele.
Sarnaselt sellele, et film püüab säilitada autentsust seoses Chandleri kirjutise 1930. aastatega, teeb filmi geograafiline asukoht paljuski sama. 'Marlowe' tegevus toimub Los Angelese Bay Citys, Chandleri valitud asukohas, mida ta kirjeldab oma töös kui 'Santa Monica nihutavat lisandit'.
Autor kujutab linna kui korrumpeerunud linna, mida vaevavad kuritegevuse ja ebameeldivad tegelaskujud. Kuigi Los Angeleses ei eksisteeri ühtegi teadaolevat sarnase nimega linna, arvatakse, et Bay City on Chandleri tõlgendus Santa Monicast. Tegelikult on Santa Monica aastate jooksul korduvalt tähistanud oma seotust Chandleri loominguga, sealhulgas 'Raymond Chandleri lahe linna' 2008. aastal.
Seega, säilitades seose lähtematerjaliga, põhineb Jordani film ka Santa Monica Los Angelese Bay Citys. Universumis mängib keskkond eriti hästi välja, kuna kuritegevusest tulvil linn jätab palju ruumi ebamoraalsusele, mida kehastavad stiilsed kõlarid ja maa-alune ravim rõngad. Lisaks pakub Los Angelese sündmustik lihtsa konteksti loo sidumiseks filmitööstusega, mis jääb süžee jaoks asjakohaseks.
Kuigi filmile on võttepaigast vaid kasu, toob see kaasa ka mõningaid kulissidetaguseid komplikatsioone. 'Marlowe' kujutab Los Angelest sellisena, nagu see eksisteeris 1930. aastatel. Sellegipoolest pole sedasama Los Angelest enam olemas, mistõttu Jordan ja tema loominguline meeskond peavad leidma alternatiivse lahenduse. Õnneks leidis filmitegija oma ideaalse 1930. aastate Bay City Barcelonast,
'[Nii] ehitasime Los Angelese alternatiivse versiooni, peaaegu nagu Los Angelese [alternatiivse] reaalsuse versiooni,' rääkis režissöör Jordan. Collider arutelul filmi ajastu üle. «Leidsime mahajäetud paberivabriku, mille tegime terve ateljee. Leidsime Marlowe maja. Leidsime kanjonid, mis võiksid olla Benedicti kanjon ja Laureli kanjon. Me lõime kogu linna tõesti teises kohas, mis on lahe. Armas teha.”
Sellisena rakendab film oma 1930. aastate Los Angelese tegevust visuaalsete näpunäidete kaudu koos narratiivse tähtsusega. Seejuures õnnestub filmil vaatajad minevikku transportida, tuues esile Philip Marlowe’i kirjanduslikud seosed noir’i žanris.