S.N.L. 40. aastapäeva saade: väga naljakas, välja arvatud siis, kui see polnud
Huumor, nagu ilu, ei kesta alati. Chevy Chase ja Eddie Murphy tõestasid seda.
Ja isegi kõige turvalisemad institutsioonid pole immutamatud, nagu Jerry Seinfeldi nali häbistatud NBC Newsi ankur Brian Williamsi kohta. Kuid pühapäevaõhtune kolm ja pool tundi kestev erisaade Saturday Night Live'i 40. aastapäeva auks toimis ja oli igati ära teenitud. NBC saatel, mis 1975. aastal näis, et see ei ela tõenäoliselt oma kümnendit täis, on suurepärased luud ja püsivad vereliinid.
Üritusel oli publiku hulgas sama palju staare kui laval ning sellel oli ka palju S.N.L.-i tugevusi ja puudusi, mis on olnud televisioonis kauem kui ükski teine sketšikomöödia või varietee. See jääb lipukandjaks isegi inimestele, kes seda kunagi ei vaata.
PiltKrediit...Theo Wargo / NBC
Mõned live-sketšid olid liiga labased ja liiga pikad; ei aidanud see, et need paigutati montaažide kõrvale saate kõige meeldejäävamatest hetkedest möödunud aastakümnetest. Ja mitte iga külalist ei kasutatud kõige paremini ära. (Taylor Swift ei laulnud ja Kanye West laulis, lamades põrandal suure valgustatud valge lina all mis pani ta välja nägema, nagu oleks ta solaariumikabiinis.)
Kuid eriline oli ikkagi meeleolukas, helde austusavaldus, enese mõnitamine (saate mitmekesisuse puudumise ja liiga venitatud otsesaadete üle sai mitu nalja), aga ka enese õnnitlemine. Osa sellest oli ebamugav. Pärast Chris Rocki tohutut minutitepikkust kogunemist ei püüdnud hr Murphy lõbustada ja vaatamata suurele ovatsioonile ei öelnud ta enne etenduse reklaamiks lõikamist peaaegu midagi. Ka härra Chase näis olevat jahmunud. Kuid selle tegid lõbusaks tagasivaateid nende noorusajast.
PiltKrediit...Al Levine/NBC, Associated Pressi kaudu
Üks õhtu parimaid hetki oli tipphetk valas kuulmislinte , lakkimata kaadrid teiste hulgas John Belushist, Dana Carveyst, Amy Poehlerist ja Jim Carreyst (kes kuulsalt ei teinud seda lõiget). Terve õhtu taandus staaride paraadile, kelle kohalolek tuletas vaatajatele meelde, mida saates endast kujutab.
Sellist komöödiafarmi meeskonda nagu S.N.L. pole kunagi olnud: seriaal on nii palju aastakümneid talente otsinud ja kasvatanud, kvaliteet paraneb ja väheneb, kuid ei lakka pakkumast filmi- ja telesüsteeme järgmise põlvkonna silmapaistvatele inimestele.
PiltKrediit...Theo Wargo / NBC
Mõnikord on see rohkem pesa ja inkubaator – rohkem seal, kus munad kooruvad, kui seal, kus linnud lendavad. Larry David tuli kirjanikuna välja ja lahkus aasta pärast ning tuli peagi pärast seda Seinfeldiga välja. Julia Louis-Dreyfusist ja Chris Rockist said pärast saatest lahkumist täieõiguslikud staarid. Paljud näitlejad ei olnud suurepärased ega meeldejäävad, kuid palju inimesi, keda S.N.L. kuulas, koolitas või esitles. on leegion.
S.N.L. pole kaugeltki nii julge ja rõõmsameelne nihilistlik kui 1975. aastal, ega ka seda ei õhuta hoolimatu käitumine kulisside taga. (Nagu Tina Fey ütles: meiega ühineb ka üks saate algupäraseid tootjaid – kokaiin.) Samuti pole see kunagi nii hea, kui me seda mäletame. Reaalajas kurdavad kriitikud ja vaatajad alati, kui mitte-päris-piisavalt-naljakas see on. Ja siis, aastaid hiljem, kurdavad samad hääled, et praegused hooajad ja näitlejad pole nii head kui eelmised. See oli alati nii S.N.L.-iga, kuid seda on raske tähelepanuta jätta või kahe silma vahele jätta, isegi tänapäeval YouTube'i, Comedy Centrali ja Interneti-voogedastuskanalite ajastul.
PiltKrediit...Chris Haston / NBC
Möödunud nädalal pärast seda, kui Jon Stewart teatas, et lõpetab The Daily Show's võltsuudiste avaldamise, leinasid tema fännid, öeldes, et ta on olnud poliitilise satiiri žanri pioneeriks. Ta ei teinud seda. Weekend Update oli juba kohal.
Jane Curtin, üks saate algsetest näitlejatest, tegi pühapäeva õhtul Weekend Update'i ankrulauas staari pöörde koos pr Fey ja pr Poehleriga. Ma olin varem ainuke ilus blond naine, kes luges võltsuudiseid, ütles pr Curtin. Fox Newsi logo ilmumisel lisas ta: Nüüd on sellele pühendatud terve võrgustik.
PiltKrediit...Theo Wargo / NBC
Iga taaselustatud sketš ei töötanud. Dan Aykroyd kihutas vapralt oma liinide vahel, söötes kalu blenderisse hilisõhtuse Bass-o-Maticu võltsreklaami järgi, kuid see ei tundunud tegelikult naljakas. Taaselustamine Kuulsuste oht ! Paroodia, kus Darrell Hammond kehastas Sean Conneryt ja Will Ferrell Alex Trebekina, oli parem, aitas kaasa Alec Baldwini lisamine võltsninana Tony Bennetti rollis.
Bradley Cooper suudles Betty White'i huultele. Steve Martin tegi oma King Tuti rutiini mänguliselt, seekord mitte palja rinnaga, kuid projitseerides siiski kuidagi maniakaalset enesepilkamist. Sarah Palin mängis ennast. Keith Richards tutvustas Paul McCartneyt, kes varem õhtul laulis põgusalt koos Paul Simoniga. Hr Aykroyd tegi kummitusliku refrääni Blues Brothersist koos Jim Belushiga, kes on endine näitleja ja John Belushi õde-vend, S.N.L. staar, kes suri 1982. aastal üledoosi.
PiltKrediit...Dana Edelson / NBC
Sellest tulenevalt oli öö kõige häirivam hetk klipp vanast filmitud sketšist, mis oli filmitud mustvalgelt ja mille peaosas oli John Belushi eakas versioon endast, kes kõndis peatamatult läbi. lumega kaetud Not Ready for Prime Time Players Cemetery. Ma olin üks neist 'ela kiiresti / sure noorelt / jäta hea väljanägemisega surnukeha tüüpidest', ütleb Belushi. Aga ma arvan, et nad eksisid.
Mälestus liiga vara surnud näitlejatest – Belushi, Gilda Radner, Chris Farley – hõljus üle õhtu, kuid etendus võttis hoo maha, lõpetades surnud näitlejate, kirjanike ja meeskonnaliikmete pika lõigu In Memoriam Joni pildiga. Lovitz, meenutades sarnast nalja saate avamonoloogist. (Härra Lovitz on loomulikult elus ja viibis publiku hulgas, tulvil teeseldud nördimust.)
Üks lihtsamaid hetki oli nali Lorne Michaelsi, S.N.L. looja. Mike Myers, kes oli matkinud oma endise ülemuse aktsenti Austin Powersi filmides doktor Kurja kehastamiseks, avaldas hr Michaelsile austust, tehes tema üle nalja. Noh, see sai naerma, ütles hr Myers oma parima mulje. Aga kas see sai õige naeru?
Nagu tal kombeks, jäi hr Michaels rambivalgusest kõrvale kuni etenduse lõpuni, kui ta kiireks kummarduseks lavale astus. Tal polnud vaja rohkem öelda ega teha. S.N.L. on 1970. aastate aupaklikkusest ja võõrandumisest sündinud komöödiasaade, mis on oluline ka neli aastakümmet hiljem.