Netflixi sooliselt ümberpööratud värskendus Jens Lapiduse Stockholm Noiri triloogiast uurib nii narkodiilerite kui ka tehnikamiljardäride rikkust.
Mitte rääkida endast välja on traditsiooniliselt rootsi joon. Selle kohta on isegi põhjamaine termin: jantelagen . Kuid Snabba Cashis, mis kujutab Stockholmi pulbitsemas pealetükkivatest ettevõtjatest, väljakäidud kokaiinimüüjatest ja tehnikamiljardärist (Olle Sarri), on sellisele dekoorile vähe ruumi Snabba Cashis, kes ütleb raadiointervjueerijale: Mina olen süsteem.
Selle närvilise kuueosalise Rootsi sarja pealkiri, mis eelmisel nädalal Netflixis langes, tõlgib umbkaudu kui Easy Money. Stockholmi ettevõtlikule lennukikomplektile, mille eesmärk on luua järgmine Spotify, on samasugune eetos kui ka selle kuritegeliku allilma jaoks.
Mõlemas kihis peavad kandideerima vaid kõige ambitsioonikamad ja halastamatumad noored.
Stockholmi vanad struktuurid on muutunud, ütles sarja looja ja saatejuht Oskar Soderlund (42) selle kuu alguses videokõnes. Teil on uimastiäri ja Rootsi tehnoloogiaettevõtete plahvatuslik arv. Mu vanem vend töötab lastega ja kohtub iga päev noorte teismelistega, kes on tõeliselt stressis, sest neil pole plaani teenida oma esimest miljonit enne 25-aastaseks saamist.
See on järsk muutus riigis, mis on tuntud oma kõrge elatustaseme, sissetulekute võrdsuse ja tugeva sotsiaalse turvavõrgu poolest – see on märk muutuvatest väärtushinnangutest, demograafilisest ja sotsiaalmajanduslikust tegelikkusest, mida sari püüab kõigi oma põhjamaiste noiri keerdkäikude ja pingete juures tabada. .
Need kaks maailma, mida me kujutame, on minu jaoks kapitalismi kaks äärmuslikku versiooni, ütles Soderlund.
Mõnes mõttes on Snabba Cash ise hüperkapitalistliku Rootsi edu näide. Alates Jens Lapiduse 2006. aasta romaanist, mida on tõlgitud kümnetesse keeltesse, on Snabba impeerium Rootsis laienenud romaanide, kolme filmi ja ehtsa kultuurinähtuse triloogiaks, mis on tekitanud tänavatasandi slängi ja Hollywoodi karjääri.
Kuigi see tugineb paljudele samadele teemadele nagu romaanid ja filmid, muudab Netflixi sari eeldust oluliselt ümber: peategelane ei ole enam J.W, valge meesõpilane, kes satub Serbia narkodiilerite jõugu vastu. ta on Leya (Evin Ahmad), Lähis-Ida päritolu üksikema, kes soovib meeleheitlikult leida A.I jaoks seemneraha. ettevõte, mille ta on loonud.
PiltKrediit...Netflix
Nagu paljudel teistelgi suures osas immigrantidest eluasemeprojektides, kus ta elab, on ka Leal piiratud võimalused. Ta otsustab, et tema ainus valik on laenata raha oma uimastiärimehelt õemehelt (Dada Fungula Bozela), mis seab ohtu tema tuleviku, kui ta teeb end tema ettevõtte partneriks.
Kui rääkida ettevõtlusest, peab teil olema kapital juba enne ettevõtte asutamist, ütles Ahmad hiljutises videovestluses. Tegelane, keda ma mängin, on sisserändajatest vanemate tütar, nii et pole nagu vana raha, mida ta saaks kasutada.
30-aastane Ahmad on tõusev täht Rootsi filmidest ja teleseriaalidest nagu The Rain ja Quicksand, mõlemad Netflixis. Ta märkis, et Snabba Cashi üheks eripäraks on näitlejate mitmekesisus, mis on Rootsi etenduste puhul haruldane.
Televisioon pakkus tänavu leidlikkust, huumorit, trotsi ja lootust. Siin on mõned The Timesi telekriitikute valitud tipphetked:
Ta rääkis, et alustasin näitlejakarjääri 15-aastaselt ja mul kulus 15 aastat, et olla seda tüüpi näitlejaskonnas. Olin lihtsalt väga inspireeritud, sest tavaliselt olen ma üksi – olen ainuke värviline inimene ruumis.
Ahmadi kurdidest vanemad immigreerusid Rootsi 1980. aastatel, kui selle ajastu edumeelne valitsus avas riigi uksed mitte-Põhjamaa varjupaigataotlejatele. Ahmad sündis ja kasvas üles Stockholmi Akallas, kus sisserändajad moodustavad suurema osa elanikkonnast. Tema isa, kes on siiani elus, oli klassikalise väljaõppega näitleja. Aga Rootsis töötas ta koolikorrapidajana.
Paljud Ahmadi kaasnäitlejad Snabba Cashis on esmakordsed näitlejad, kellel on ka sisserändaja taust – see on peegeldus Rootsi viimaste aastakümnete demograafilistest muutustest. 2010. aastatel toimunud tõus tõi kohale sadu tuhandeid uusi varjupaigataotlejaid, kellest paljud põgenesid Süüria kodusõja eest. (Tänapäeval moodustavad süürlased suurim mittepõline etniline rühm Rootsis.) 2016. aastaks oli umbes iga kuues Rootsi elanik immigrandid.
Need muudatused koos illegaalsete relvade sissevoolu ning rühmitustega seotud rünnakute ja tulistamiste arvu kasvuga tõid kaasa immigrantidevastase poliitilise retoorika paisumise ning uute varjupaigataotlejate piiramise. Selles valguses vaadatuna on Ahmadi juhtroll nutika ärinaisena, kes teab, kuidas ebafunktsionaalset süsteemi mängida, hallitust purustav. See, et tema sisserändaja taustaga kolleegid määrati peamiselt relvadega narkodiileriteks, võib aga pinnalt tõstatada küsimusi.
Soderlund, kes on töötanud Rootsi televisioonis üle 15 aasta, luues sotsiaalselt teadlikke sarju nagu Paks ja vihane (2014), mis põhinevad tõestisündinud lool kelmustest ja kõrgetasemelisest korruptsioonist, nägi Snabba Cashit mõnes mõttes otsese vastusena immigratsioonivastane retoorika.
Meie sari on lugu klassist, mitte rahvusest, kirjutas ta järelmeilis. Ja tänapäeval on Rootsis madalama klassi inimesed tavaliselt värvilised. Rootsi on süsteemselt väga rassistlik riik ja sellest on äärmiselt raske välja tulla, kui te pole valge rootslane.
Keegi ütles, et ühiskond saab kurjategijad, mida ta väärib, lisas ta. Ja ma arvan, et see on teatud määral tõsi.
PiltKrediit...Netflix
46-aastane Lapidus oli selle kirjutamise ajal kriminaalkaitse advokaat Stockholm Noiri triloogia romaanidest, millest Snabba Cash oli esimene. Ta märkis, et nende romaanide kultuuriline struktuur oli tema tegevjuhi produtseeritud Netflixi sarjas kaugele maha jäänud. (Ta kirjutas ka 4. episoodi). Algsetes lugudes, mille tegevus toimub aastatuhande vahetuse lähedal, tsiteerivad tegelased Wall Streeti filmi ridu ja viitavad BMW 530i kokaiinikelgule. Ka kuritegevuse olemust Stockholmis kujutatakse väga erinevalt.
Kui ma esimest romaani kirjutasin, mäletan selgelt, et olin väga ettevaatlik, et selles ei oleks liiga palju tulirelvi, sest need olid tol ajal Rootsis väga ebatavalised, rääkis Lapidus videovestluses. Nüüd, 15 aastat hiljem, on organiseeritud kuritegevus muutunud jõhkramaks ja vägivaldsemaks.
Netflixi sarjas lähevad rivaalitsevad jõuguliikmed harva päevavalgusesse ilma kuulikindlate vestideta. Soderlund, kes ütles, et on saadet uurides kohanud oma osa kurjategijaid, ütles, et see oli üsna tõetruu.
Ta ütles, et esimesed 'Snabba Cashi' filmid kujutasid Balkanilt pärit gangstereid, kes on laskma koolitatud. Praegu on probleem selles, et lapsed, kes täna tulistavad, pritsivad kuulidega kõikjale.
Kuigi Soderlundi uue iteratsiooni edu ei ole kindlaks tehtud, on Rootsi ja rahvusvaheline publik Snabba ekraanide kohandamise maitset kindlasti näidanud.
Esimene film, mille režissöör on Daniel Espinosa, lükkas Avatari Rootsi piletikassas troonilt, kui see 2010. aastal seal linastus. Kaks aastat hiljem ilmus see Ameerika Ühendriikides Martin Scorsese esitletud nime all Easy Money. Kõigis kolmes filmis mängis Rootsi-Ameerika näitleja Joel Kinnaman J.W. rolli, mis aitas tal saada lihakaid osi populaarsetes USA sarjades, nagu The Killing ja House of Cards.
Snabba Cash sai valuutat ka muul viisil. Lapidus, kes lõpetas advokaaditöö neli aastat tagasi, et täiskohaga kirjutada, väidab fraasina snabba cashi loomise eest täit krediiti.
Lapidus ütles, et seda polnud enne esimese romaani ilmumist 2006. aastal olemas. Ta avastas, et see on Rootsis asjaks saanud umbes kaheksa aastat tagasi, lisas ta, kui töötas jõugusõja kohtuprotsessil.
Politseil oli väga ulatuslik pealtkuulamine ja võis kuulda, kui kõik gangsterid omavahel rääkisid, kuidas nad ikka ja jälle viitasid mõistele 'snabba cash', ütles ta. See oli nagu see, kuidas Ameerika maffiat mõjutasid 'Ristiisa' filmid. Nad ütlesid selliseid asju nagu: 'Nüüd loome 'Snabba Cashi' päriselt.
Ahmad, kes ütles, et on suur filmide fänn, on ka kirjanik, kuigi tema vaatenurk on väga erinev. Tema esimene romaan One Day I Will Build a Castle of Money ilmus Rootsis 2017. aastal. (Ingliskeelset versiooni pole veel saadaval.) Videovestluses rääkis ta, et kirjutas selle 22-aastaselt täielikult oma mobiiltelefoniga. autobiograafiline, kirjeldab see kontrastide elu, mis viib tema peategelase Akalla pinkidest õppima Stockholmi draamakunstide akadeemiasse, nagu seda tegi Ahmad.
Snabba Cashi esimene stseen on see, mis Ahmadi arvates kõige paremini hõlmab Leya võitlust – ja teatud määral ka tema enda võitlust.
Ta üritab oma kontorisse pääseda, kuid tema läbipääsukaart ei tööta, ütles ta. Ta ei saa seda normaalselt teha, nii et ta peab sisse tungima. Minu jaoks on see väga sümboolne stseen.