Kaasstsenarist ja lavastaja Graham Moore, ' Riietus “ järgib tegelaste rühma, kes kõik on palju enamat, kui esmapilgul paistab. Filmi sündmused leiavad aset ühes kohas, rätsepatöökojas, mis on tuntud kohandatud ülikondade valmistamise poolest. Poe omanik on Leonard Burling, muhe mees, kes eelistab võimalikult palju vaikset elu elada. See pole lihtne, arvestades, et ta elab naabruskonnas, mida valitseb Iiri rahvamass ja et tema poes käivad sageli rahvajõugu liikmed, eriti maffiabossi poeg ja parem käsi. Nad näevad Leonardis kahjutut vanameest, kuid lõpuks ärkab ellu tema hoopis teine pool ning tema tätoveeritud käed räägivad kaasahaarava loo.
Leonard on vaikne mees, kellele ei meeldi palju lärmi teha. Talle ei meeldi kellestki midagi teada ja vastutasuks ei meeldi talle ka oma minevikust midagi rohkemat kui vaja avaldada. Enamik inimesi teab temast vaid seda, et ta tuli pärast sõda Inglismaalt, et asutada oma äri Chicagos. Ainus, mis ta kodust kaasa tõi, olid kangakäärid, mida ta kalliks peab. Aeglaselt ilmub tema kohta aga rohkem üksikasju.
Leonard paljastab, et käärid andis talle tulekahjus hukkunud naine koos tütrega. Leonardil oli ka Londonis rätsepatöökoda ja ta elas koos perega kaupluse kohal asuvas korteris. Ühel ööl oli poes tulekahju ja seal olevate kangaste hulka arvestades levis tuli kiiresti ja haaras endasse kogu hoone, sealhulgas korteri, milles Leonardi pere hukkus, samas kui ta ei saanud muud teha kui vaadata. See on liigutav lugu ja selgitab, miks Leonard Inglismaalt lahkus, kuid isegi see pole tervikpilt.
Pealtnäha leebe rätsep osutub selleks, kes kogu sündmustejada ja filmi jooksul aset leidva veresauna orkestreerib. Ta sai teada, et tema assistent Mable oli rott, kes oli FBI-le putuka külvanud, edastades samal ajal teavet ka Boylesi rivaalile LaFontaine'ile. Leonard teadis, et sellistes asjades osalemine ei tulnud kellelegi korda, ja ta ei tahtnud, et Mable saaks haiget. Niisiis manipuleeris ta Boyles'idega, et nad arvasid, et Outfit saadab neile sõnumi, ja andis neile võltsitud lindi, pannes nad ühtlasi kahtlema nende seas olevate inimeste lojaalsuses.
Kuna keegi ei kahtlusta Leonardit, manipuleerib ta kergesti Richie ja Francisega üksteise vastu ning Francis tapab lõpuks Richie. Samuti manipuleerib ta Francisega, et lasta Roy Boyle'il sattuda varitsusse, kus ta tapetakse LaFontaines'i poolt. Lõpuks loovutab ta Francise LaFontainesile ja annab tõelise lindi Mable'ile, et see saata see FBI-le tõendina, et algatada kohtuasi Boyle'i jõugu ja LaFontaines'i ülejäänud liikmete vastu.
Kuigi me teame, et Leonard on tark vanamees, jääb küsimus: kuidas sai tal olla teadmisi sündmustega nii lihtsalt manipuleerida? Vastus on lihtne: see on sellepärast, et ta on olnud üks neist inimestest. Ta räägib Francisele (enne tema tapmist), et töötas kunagi Londonis jõugu heaks ja tegi kõike seda, mida Francis Boyle'i jõugu heaks tegi. Lõpuks jõudsid veretöö ja vägivald siiski temani ning ta otsustas minema kõndida. Ta püüdis oma pere ja uue ettevõttega otsast alustada, kuid peagi meenus talle, et minevik ei jäta inimest kunagi. Ükskõik, kuhu ta ka ei läheks, järgneb see talle ja kindlasti leidis ta end keset Boyle'i jõugu operatsiooni.
Leonardi tätoveeringud on märk tema minevikust. Need ei ole lihtsalt meeldetuletused selle kohta, kes ta varem oli, vaid nende püsivus näitab, et ta ei saa kunagi sellest oma elu osast vabaks. Need on ka tema loo ümberlükkamatuks tõendiks, mis tõestab, et ta elaski seda elu ja ei mõelnud lihtsalt lugu välja juhuks, kui kellelgi peaks võimatu uskuda (nagu Richie, kes naeris, kui Leonard talle rääkis ta oli rott.) Leonard paljastab Franciscusele oma tätoveeringud on ka tema viis kõik teesklused eemaldada. Samuti tuleb märkida, et ta näitab oma tätoveeringuid ainult Franciscusele, mitte kunagi kellegi teise ees varrukaid üles käärima, sest ta näeb ennast Franciscuses, mistõttu ta teab, et ei saa Franciscusel elada. Sellel poleks mõtet, sest nagu Leonard, ei saa ka Francis oma mineviku eest põgeneda ega saa kunagi tegelikult muutuda.