Unfrosted: kas vanaema Kelloggi teos põhineb tõelisel inimesel?

Netflixi filmis 'Unfrosted' peetakse sõda kahe teraviljatööstuse hiiglase vahel. Käes on 1960. aastad ning Post ja Kellogg’s üritavad oma mängu tõsta ja konkurentsi valitseda, leiutades uue hommikusöögihelbe, mis muudab kogu mängu. Narratiiv keskendub peamiselt Pop-Tartsi loomisele ja Kellogg’si valmistamise pikkusele. Samal ajal näeme, kuidas Post üritab tulla välja oma revolutsioonilise tootega, võisteldes samal ajal ajaga, et see turule tuua. Kuid millegi loomisest üksi ei piisa. Seda tuleb ka turustada ja Kellogg’s teeb seda, trükkides Pop-Tartsi kastidesse vanaema Kelloggi lood. Kui suur osa sellest loost on tõsi?

Vanaema Kellogg on väljamõeldud, nagu enamik asju filmis Unfrosted

Varietyga filmist rääkides ütles stsenarist-režissöör-näitleja Jerry Seinfeld, et koomikuna on 'viimane asi, mis [teda] huvitaks, tõde'. Kuigi ta valis oma esimese režissööritöö eelduseks Kelloggi loo ja selle rivaalitsemise Postiga, eelistas ta loo kirjutamisel mitte jääda ajaloolise täpsuse juurde. Selle asemel läks ta kaardistamata aladele, luues väljamõeldud tegelasi ja liialdatud stsenaariume 1960. aastate tuntud isiksustega, et luua vähem päritolulugu ja rohkem selle paroodiat. Vanaema Kelloggi lugu on samuti osa sellest lähenemisest.

Film algab sellega, et noor poiss sööb Pop-Tartsi ja loeb vanaema Kelloggist ja sellest, kuidas ta tuli ideele teha Pop-Tarts. Ta ütleb, et see on hea lugu, kuid sellele astub vastu vanem mees, kelleks on Bob Cabana (keda kehastab Seinfeld), kes ütleb poistele, et lugu on vale. Pop-Tartsi loomise tegelikud sündmused on väga erinevad. Ta pakub poisile seda tõsist lugu jutustada, kuid iroonilise keerdkäiguna rullub edasi üks naeruväärne sündmuste pööre teise järel, mis meenutab vaid vähesel määral seda, kuidas Pop-Tarts tegelikult tekkis.

Vanaema lugu on lihtsalt Kellogg’si trikk müüa oma toodet, mis plahvatab turule ja saab kohe lemmikuks. Just konkurents purustada sunnib Kelloggi ja selle töötajaid looma Pop Tartse, mille versioon oli juba töös Postis, kes ilmselt varastas idee Kellogg’sist. Loomulikult ei saanud nad toodet müües turustada konkurentsi koos kogu luuramise, kaklemise ja muuga tarbijale. Pigem tunneks toote ostja end paremini, kui talle öeldaks, et selle, mida ta sööb, on loonud vanaema kuju, andes talle omatehtud delikatessi tunde, luues emotsionaalse sideme ja ajendades seda rohkem sööma. See on veel üks filmi lisatud väljamõeldud element, süžeevahend, mille abil tegelane jutustab 'tõelise loo' selle asemel, mida nad tavaliselt inimestele räägivad.