Mis on Ariadne näidend? Kuidas on see seotud 3. tumeda hooajaga?

‘Pime’ on keeruline ulmeline draama, mis kasutab ajas rändamise mõistet intrigeeriva loo ülesehitamiseks. Lisaks mitmetele saates viidatud teadusteooriatele tugineb see loos filosoofilise serva andmiseks ka mütoloogiatele ja religioonile. Selle tegelastele Aadama, Eva ja Noa nimetamine pole juhus. Maalid nagu „Neetud langemine Aadama kontoris“ ja Aadama ja Eeva portreed Eva kontoris näitavad meile, et loojad on saates keskendunud paljudele detailidele. Seda arvesse võttes saab Ariadne loo viide teise tähenduse. Kes ta on ja kuidas ta saab ühendust pimedaga? Uurime välja. Kui te pole veel näitusele järele jõudnud, minge üle Netflix . SPOILERID EDASI

Kes on Ariadne?

Ariadne lugu pärineb Kreeka mütoloogiast. Kreeta kuningas Minos palkas Daedaluse nimelise käsitöölise, et ehitada metsalise labürindi nimega Minotaurus. Kuningas pani labürindi loomise saare juhtima oma tütre Ariadne. Minotaurus elas labürindi keskel ja nõudis iga 7–9 aasta tagant seitsme noore mehe ja neidude ohverdamist.

Lõpuks otsustas kuningas Aegeuse poeg Theseus Minotaurose tappa ja ohverdamise rituaali lõpetada. Saarele jõudes armus Ariadne temasse esimesest silmapilgust ja otsustas teda metsalise tapmisel aidata. Ta kinkis talle mõõga ja niidikuuli, et tal oleks rägastikus hõlpsam jälgida.

Lõpuks tõusis Theseus võidukaks ja Minotaurus tapeti. Kuid tema armulugu Ariadnega ei lõppenud nii hästi. Sellel lool on mitu versiooni, millest mõnes hülgab Theseus Ariadne, murdes tema südame.

Ariadne seos Darkiga

Saade vihjab mitmel tasandil mütoloogiale ja teeb selle seose selgeks läbi kooli näidendi, milles Martha mängib. Ta mängib etenduses Ariadne rolli ja ka saates saab temast hukule määratud Kreeka printsessi esindus . Tema nurgakivina võime mütoloogia versioonina tuvastada ka teisi ‘Dark’ tegelasi.

Kuna Martha on Ariadne, on Joonas selgelt Theseus. Nad armuvad üksteisesse, kuid nende armulool pole õnnelikku lõppu. Ühe või teise asja tõttu on nad alati eraldatud ja ometi tulevad nad üksteise juurde tagasi, justkui tõmbaks neid mingi nähtamatu niit. Nii nagu Theseus hülgab Ariadne, teadmata põhjustel üritab ka Jonas hoida Martast kaugust, kui ta on avastanud, et naine on tema tädi.

Sarnase mustri järgi võime järeldada, et Minotaurus, kelle vastu Joonas on, on aeg ise. Ta peab sõda Time'i vastu, püüdes seda võita ja takistada isa surma, kuid ükskõik mis, see kukub alati läbi. Ühes episoodis ütleb Tannhaus: 'Kas aeg on igavene metsaline, keda ei saa alistada?' Joonase puhul on see tõesti võitmatu Minotaurus ja lapsed - Erik, Mads ja teised - on ohver, mida metsaline nõuab.

Kui metsaline on aeg, siis oleks tema labürint ajarännak ise. Saade esitab labürindi kehalisemat versiooni läbi Windeni koopasüsteemi, mille keskpunkt on läbikäik, mille kaudu inimene ajas liigub. Teine viide Ariadne loost on visatud punase niidi kujul, mis aitab Joonasel, Ulrichil ja Katharinal leida tee selle keskmesse.

Loo laienedes visatakse koopad aga tahaplaanile ja reisimine hakkab kõike keeruliseks tegema. Trikk peitub masinas, mis võimaldab inimestel ilma koobasteta aega rännata. Kuna Tannhaus loob selle masina, võiks öelda, et ta on Daedaluse vaste. Ja Winden on saar, kus kogu lugu toimub.