John Walker Lindhi elu ja aegu on asjatundlikult kujutatud dokumentaalfilmis „Kinnipeetav 001.” Lindh oli USA kodanik, keda hakkas üha enam köitma radikaalne islam ja Talibani eluviis. Ta läks isegi Jeemeni, et õppida ja seejärel relva haarata. Keset kohutavat Qala-i-Jangi lahingut tabatud Lindh peeti kinni ja talle anti käsk kohtuda USA pinnal. Süveneme tabatud võitleja ellu ja uurime, kus ta praegu on.
John Walker Lindh on peamiselt USA kodanik, kes sündis ja kasvas katoliiklasena Marylandis Silver Springis enne Californiasse kolimist. Tema lapsepõlv oli üsna raske kuna ta pidi üle elama vanemate lahusoleku ja võimaliku lahutuse, mis osutus üsna valusaks. Allikad teatavad, et teismeline hakkas islami poole kalduma pärast filmi 'Malcolm X' kogemist ja aktivisti elu tundmaõppimist. Teda köitsid ka islami lihtsad uskumused, millega ta suutis suhestuda. 1997. aastal pöördus 16-aastane Lindh islamiusku. Tema pöördumine ei olnud kunagi probleemiks tema perega, kes nägi seda isegi positiivse muutusena, mis võib talle tõhusalt rahu tuua. Tema perekond tunnistas samuti, et pärast Lindhi pöördumist hakkas ta tõhusamalt uurima moslemite tekste ja otsustas isegi araabia keele õppida.
1998. aastal otsustas Lindh uurida Koraani algkeeles ja sõitis seega Jeemeni. Kuude pärast naasis ta USA -sse, kuid oli juba otsustanud jätkata haridusteed Pakistanis. Esialgu oli Lindh armunud islami kultuuri ja hoidis regulaarselt ühendust oma perega kodus. Lindhi vaated USA -le ja selle välispoliitikale hakkasid aga järk -järgult muutuma ning ta rääkis isegi mõne USA vägede vastu toime pandud julmuse kasuks.
2001. aasta aprillis kaotas tema perekond temaga kontakti pärast seda, kui Lindh avaldas, et teeb mägedes väikese pausi. Tegelikult liitus ta Afganistani armeega Talibani juhtimisel nende võitluses Põhja -alliansi vastu. 2001. aasta novembris, mõni kuu pärast Talibani ajal sõjaväkke minekut, võeti Lindh Kunduzi kätte. Sõjavangina toodi ta tagasi Qala-i-Jangi, kus CIA küsitles teda.
Allikad väidavad, et esialgu andis Lindh tuvastamise vältimiseks oma iirlase identiteedi. Mõni tund pärast Lindhi esimest ülekuulamist sai vanglast, kus teda hoiti, vägivaldse mässu keskpunkt. Hilisem lahing põhjustas mõlemal poolel palju surmajuhtumeid ja Lindh peitis end kuuldavasti keldrisse, kuni ta uuesti tabati. Pärast vahistamist küsitleti teda veelgi ja ta viidi isegi Rhino laagrisse. Kuigi Lindh arreteeriti ja teda koheldi kui vaenlase võitlejat ja sõjavangi, võimaldas Ameerika kodakondsus tal astuda kohtusse USA tsiviilkohtus. Nii lennutati ta 2002. aastal USA -sse ja peeti kinni Virginia vanglas.
Kui John Walker Lindhile anti kohtu alla, esitati talle mitmeid süüdistusi, sealhulgas vandenõu USA kodanike mõrvamiseks, terroriorganisatsioonide toetamine, teenuste osutamine Al Quaedale ja Talibanile, samuti tulirelvade ja lõhkeainete kandmine vägivallateo ajal. Kokku esines Lindhile kümme süüdistust ja ta ei tunnistanud end kõigis süüdi. Enne juhtumi jätkamist nõustus Lindh siiski kokkuleppega ja tunnistas end süüdi Talibanile teenuste osutamises ja süüteo toimepanemisel lõhkekeha kandmises. Iga tema kuritegu kandis kümneaastast karistust ja seega sai Lindh 2002. aastal föderaalvanglas kokku 20 aastat.
Pildikrediit: NBC News
Aruanded väidavad, et isegi pärast vahistamist toetas Lindh jätkuvalt Global Jihadi ideed. Aastal 2019, kuigi tema vabastamist protestiti ägedalt, Lindh kõndis vabaks 23. mail peab ta aga karistuse lõpuni olema tähelepaneliku järelevalve all ja tal ei ole lubatud reisida. Lisaks on valitsus piiranud ka tema internetikasutust ning Lindh peab regulaarselt nõustama. Alates vabastamisest on Lindh hoidnud privaatset profiili ja jäänud radari alla. Lisaks on tema praegune asukoht ebaselge, kuna juurdepääs Internetile on piiratud ja tema praeguse olukorra kohta puuduvad aruanded.