Kes on HIPO-siga pommitamises?

Taanlase Ole Bornedali stsenarist ja režissöör Taani päritolu sõjafilm 'The Bombardment' paljastab sünge nägemuse sõjast. Kasutades kolme lapse, nunna ja Gestapo Taani tiiva heaks töötavate sõjaväelaste vaatenurki, kirjeldab lugu Teise maailmasõja viimaseid päevi ja sellele järgnenud Taani vabastamist.

Loo keskmes on Jeanne d’Arci kooli traagiline hävimine , mis viib täpse loo südantlõhestava lõpuni. Sümboolne kaameratöö ja näitlejate ansambli sära lisavad filmi tabava õhkkonna. Sõna HIPO-siga kerkib esile mitmel korral. Kui aga huvitab, mis on HIPO-siga, siis uurime lähemalt. SPOILERID EES.

Kes on HIPO-siga?

Varem oleme Bong Joon-ho Hollywoodi katsel Okja näinud imelist nimelist olendit, jõehobu ja sea segu. Näib, et filmi HIPO-sigadel pole aga seost kummagi loomaga, kuna see termin võrdub peamiselt solvanguga. Filmi alguses külastab Taani vastupanutöötaja Svend Saksa miilitsa palgatšekki saava Taani jalaväelase Frederiku maja. Svend otsib Frederiku juurest peavarju tema elu kartuses, kuid Frederik on poolt vahetanud. Seetõttu ei saa ta lasta Svendil oma majja jääda. Svend tagastab kümme krooni, mille ta Frederikule võlgnes, ja taandub kurbusega.

Frederik siseneb majja ja tema pere koguneb söögilaua taha. Einestades näitab Frederiku isa tugevat rahulolematust poja liitumise pärast vaenlase poolega ja vallandab Frederikut, nimetades teda HIPO-seaks. Frederik tõuseb laua tagant ja põgeneb oma tuppa. Teises stseenis satub Svend varsti pärast seda tänavatele surnuna. Võite küsida, mis on HIPO-siga pärast Frederiku reaktsiooni sellele terminile. Järeldame, et HIPO-siga on solvang, mis on mõeldud neile taanlastele, kes vahetasid poolt, aidates Saksa okupantidel saada Jüütimaal tugipunkti.

Pärast seda, kui sakslased okupeerisid Taani 9. aprillil 1940, tegi territooriumi psühhogeograafia läbi põhjaliku ümberkorralduse. Kartes ulatuslikku hävingut, Taani võim koostööd teinud okupatsioonivägedega. Järk-järgult püstitas natside salajane riigimiilits (mis polnud nii salajane) Kopenhaageni kesklinna peakorteri, nimega Shell House või Shellhus , kust nad valitsesid linna ja suuremat osa Jüütimaast. Üllataval kombel tekkis Kopenhaagenis Natsipartei Taani tiib, Taani Natsionaalsotsialistlik Töölispartei, mis koosnes ainult Taani kodanikest.

Geheime Staatspolizei ehk salapolitsei (üldtuntud kui Gestapo) töötasid samuti Taani kodanikke. Nagu Frederik filmis, aitas umbes 550 mundris taanlast Saksa miilitsat rahutuste mahasurumisel ja masside alistuma sundimisel. 1945. aasta alguseks, kui lugu aset leiab, oli populistlikul vastupanul aga tohutu toetus. Taani võim oli lõpetanud tegevuse augustiks 1943 ja Kopenhaageni linn oli räbal.

Toidupuuduse ja kallinenud hindade tõttu oli Taani tsiviilelanikel küllalt. Sel vahehetkel olid rahvuspopulistliku vihkamise ilmsemad subjektid sakslaste heaks töötanud taanlased. Inimesed hoidsid neist kõrvale, kutsudes HIPO-siga – nime, mis võis tuleneda muinasjutust eksinud ja abivajavast poisist, kes otsustas seaküna juurest süüa. Pärast vabastamist seisis enamik neist reeturitest kohtu ette.