10 parimat Dilip Kumari filmi, mida peate nägema

Samal ajal, kui Bollywood oli India kino juhtivaks unenäoks, oli üks näitleja, kes pani selle jääkujunduses kunstiliigiks. Süütades oma andega filme ajal, kui Filmfare oli tähtis, muutis Dilip Kumar India kino. Tuntud „realistliku näitlemise“ kontseptsiooni sissetoomisega sillutas Dilip Kumar teed tulevastele suurkujudele. Muhammad Yusuf Khanina sündinud Dilip Kumar alustas koos Jwar Bhataga (1944), mille tootis Bombay Talkies. Aeglaselt kriitikute ja publiku südamesse astudes asus näitleja üheks parimaks. Selle loendi puhul olen arvestanud filmidega, millel on olnud mõju Kumarile kui esinejale ja kunstile endale. Nii et siin on Dilip Kumari kümne parima filmi nimekiri.

10. Azaad (1955)

Kümnendi üks suurimaid filme ‘Azad’ määratleb India kino kuldajastu. Haarates oma kolmandat filmihinda parimaks näitlejaks, on Dilip Kumar oma romantilises parimas vormis ja tõstab seda suurepäraselt oma laitmatu koomilise ajastusega. Samal ajal, kui näitleja tõstis liustikku tragöödiate suurkujunditena, näitas ‘Azaad’ oma oskust teistes žanrites.

9. Madhumati (1958)

Bimal Roy lavastatud ‘Madhumati’ on paranormaalne romantika, mis keerleb Dilip Kumari kaasaegse mehe Anandi ja hõimunaise Vyjayanthimala Madhumati ümber, kes armuvad üksteisesse. Ühiskondliku levitamise tõttu pole neil aga elu jooksul suhet luua ja nad kehastuvad uuesti. Kuna film tutvustas India kino reinkarnatsiooni ja gooti narratiiviga ning Kumari ja Vyjayanthimala muljetavaldav kuju, rebis film läbi kassatabeli ja võitis üheksa Filmfare auhinda.

8. Ram Aur Shyam (1967)

‘Ram Aur Shyam’ nägi tragöödiakuninga komöödiasse süvenemist. Režissöör Tapi Chanakya nägi filmis Dilip Kumarit kaksikrollis kaksikutena - Rami ja Shyamina -, kes sündides lahku läksid. Üllatav publik ja ületas nende koomilise ajastusega nende ootusi, Dilip Kumar täiuslikult lavastaja koomilised ideed. Mis tegi filmist sellise maiuspala vaatamiseks, on peent pilk India identiteedile ja kultuurile. Ühiskonna eri kihtides üles kasvanud mõlemad tegelased arendavad erinevat tundlikkust ja isiksust. Kuigi need peened viited moodustasid aluse, ühendas Kumari sära kõik ideed ribikõdi komöödiaga.

7. Šakti (1982)

India kino üheks suurimaks filmiks peetud „Shakti” tõi kaks nime, mis määrasid India kino - Dilip Kumar ja Amitabh Bachchan. Režissöör Ramesh Sippy on film maiuspala. Vabastades ajal, mil Bachchan oli oma tähelennu tipul, tõestab Kumar oma sära ja kogemusi, toimides peenelt tugeva toena Bachchani Vijay Kumarile. Kui film oleks võinud hõlpsasti uppuda kaubanduslikesse eksimustesse, siis Kumari ja Bachchani kõrgete esinemistega oli filmis kriitiline ja kommertslik tugevus. ‘Shakti’ käsitles kubisevat kuritegevust ja korruptsiooni, säilitades samal ajal paralleelse loo isa-poja suhetest. Kumari rebenenud ja väsinud DCP Ashwini Kumari kujutatud pilt, millele on valatud armastus Bachchani Vijay Kumari vastu, pälvis talle kriitilise aplausi ja pälvis talle viimase Filmfare parima näitleja auhinna.

6. Devdas (1955)

Režissöör Bimal Roy oli ‘Devdas’ üks esimesi Sharat Chandra Chattopadhyay ikooniromaani kinolinastusi. India kino klassikaks peetava suure osa filmi õnnestumisest võib pidada mässulise tegelase sügavaks esituseks. Näitleja visandas suurepäraselt psühholoogilise ja emotsionaalse funktsionaalsuse. Erinevalt Shah Rukh Khani uhkeldavast arusaamast lõi Kumar välja palju sügavama esituse. Devdase sügavalt juurdunud ego, alkoholismi ja mässumeelse suhtumisega, millele on lisatud loomupärast inimkonda ja Parole vastuseta elu, pakkus Dilip Kumar näiliselt ühemõõtmelise tegelase jaoks mitmetahulist pilti.

5. Andaz (1949)

Jagades ekraani teiste suurkunstnike Raj Kapoori ja Nargisega, mängis Dilip Kumar filmis „Andaaz” kui armunud Dilip, kes ei suuda Nargise Neenat võluda ja muutub alati kaabakaks. Taasiseseisvumisjärgse Hindi kino varasemaks klassikaks peetud film tõi Hindi kinodesse mõiste “armukolmnurgad”. Suurlinna läänestatud ülemises maakoores paiknev ‘Andaz’ käsitleb platoonilist sõprust vastassoo esindajate vahel. Kumar loob tegelasele täiusliku struktuuri, kus inimene tunneks talle kaasa ja hakkaks teda lõpuks jälitama tema tigeda kavaluse pärast. Kui “armunud” mõiste oleks võinud hõlpsasti kinnitada Kumari “heaks, kuid õnnetuks tüübiks”, muutus küps halli toone esile tõstev esitus tema tegelaskuju trajektoori. Kuna ‘Andaz’ oli üks tema algseid ettevõtmisi, ületas Kumar ootused. Hoides oma positsiooni legendaarse Raj Kapoori vastu, näitas näitleja varajasi märke edust, mis oli veel ees.

4. Sagina Mahato (1970)

Dilip Kumari esimene ja ainus bengali film “Sagina Mahato”, režissöör Tapan Sinha, on asetatud India tööjõu liikumise taustal aastatel 1942–43. Esikirjutades nimitegelase rollist, näitas Dilip Kumar oma küpset tegelase psühholoogilist ja emotsionaalset funktsionaalsust. Film kannab teatavat Briti kino aurat, mis oli Sinha varases karjääris mõjukas. Kumar esindab allasurutud kogukonda, kes üritab murda sotsiaalse hierarhia seeklid. Kanaliseerides oma sisemist sotsiaalset teadvust, kujutas Kumar suurepäraselt režissööri kunstilist tundlikkust. Meeskonna jõupingutused pälvisid filmi 5 BFJA auhinda, sealhulgas Dilip Kumari parima näitleja.

3. Mashaal (1984)

Mõistatusliku Yash Chopra juhtimisel keskendub ‘Mashaal’ korruptsiooni mustusesse sattunud hinnatud ja seaduskuulekale kodanikule Vinod Kumarile, kes maksab kättemaksu kuriteoks. Marathi kirjaniku Vasant Kanetkari näidendi ‘Ashroonchi Zhali Phule’ (1966) järgi kohandatud film uurib perekonna, kuritegevuse, korruptsiooni ja karistamise teemat. Kumar kehastas suurepäraselt oma karismat ja tegutsemisvõimet. Ansambli koosseisus näitas Kumar eeskuju. Tragöödiatele tagasi jõudes korjas Kumar inspireeritud etenduse kaliibriga, karisma ja võlu.

2. Naya Daur (1957)

Industrialiseerimise ja taasiseseisvumisjärgsete traumade teemade püstitamine räägib ‘Naya Daur’, nagu pealkirigi ütleb, India uuest muutuste ajastust. Peaosas Dilip Kumar Shankarina, tööstusliku rikkuse rõhuva saapa all olev tongawallah, kroonivad filmid tema katseid vaidlustada võrdõiguslikkuse autoriteet. Režissöör B. R. Chopra oli film oma ajast üsna ees. Vabastades ajal, mil sellised kontseptsioonid ja temaatilised repressioonid polnud publikule võrreldavad, tõi ‘Naya Daur’ filmikunsti muutuste tuule. Kumari eestvedamisel pälvis film talle neljanda „Filmfare auhinna parima meesnäitlejana“.

1. Mughal-E-Azam (1960)

„Mughal-E-Azam” oli valminud suure ambitsiooniga visioon. Režissöör K. Asif võttis filmi valmimiseks aega 10 aastat. Vaidlustest, rahalisest suutmatusest ja kunstilisest ummikust räsitud ‘Mughal-E-Azam’ näis olevat kinnitamata soov. Kuna K. Asif pööras tähelepanu kunstilistele detailidele, Shapoorji Pallonji fundamentaalsele investeeringule ja näitlejate meisterlikule haardele, rebis see 1960. aasta eepiline ajalooline draama läbi kõik tõkked, saades üheks India kino esimeseks kassahittiks. Jälgides keiser Akbari, tema poja Salimi ja ilusa Anarkali lugu, uuritakse filmis erinevusi isa ja poja vahel, kohustusi perekonna ees, naiste katsumusi ja vaevusi ning vaigulisi konflikte. Esitades Salimi rolli, tõi Dilip Kumar koos Prithviraj Kapoori Akbari ja Madhubala Anarkaliga Salimisse uue kunstilise inimkonna laine.