Briti kino on tuntud oma kvaliteetsete ja kaasakiskuvate näitlejate poolest. Olenemata sellest, kas tegemist on kassahittide või indie kalliskividega, armastatakse Briti filme kogu maailmas ainulaadse huumori ja tundlikkuse tõttu. Uskuge või mitte, kuid paljud maailma suured filmitööstused, sealhulgas Hollywood, on Briti kinost palju laenanud, ehkki teadmatult. Suurbritannia kino on andnud maailmale ka palju kino kinnisvara, alates legendaarsetest režissööridest nagu Alfred Hitchcock, Danny Boyle, Ridley Scott kuni murranguliste näitlejateni nagu Charlie Chaplin, Daniel Day-Lewis, Sir Michael Caine, Ralph Fiennes, Eddie Redmayne jt kuni mõneni planeedi andekamatest ja kaunimatest näitlejannadest nagu Kate Winslet, Helen Mirren, Judy Dench, Maggie Smith, Claire Foy ja loetelu jätkub.
Selles ühendatud maailmas me elame, enamikul Briti filmidest on Hollywoodi seos - neid kas toodab mõni Hollywoodi lavastus või peamiselt Hollywoodi staarnäitlejad. Näiteks James Bond. Või armastatud Harry Potteri frantsiis. Ei ole vale väita, et väga vähesed Briti filmid on tänapäeval puhtalt Suurbritannia. Oleme The Cinemaholic'is välja mõelnud viisi, kuidas leida Netflixis saadaval olevatest Briti filmidest parim, mida saate kohe voogesitada. Küüntehammustustest põnevate draamade ja romantiliste komöödiateni - siin on praegu Netflixi nimekiri tõeliselt headest Briti filmidest. Paljud neist parimatest Briti filmidest leiate ka Amazon Prime'ist või Hulust. Ilma pikema jututa on siin täielik loetelu.
Mitte segi ajada kõigi aegade klassikaga, milleks on Fight Club, on The Riot Club klubi narratiiv väga sarnastel joontega joogiklubil. Lugu algab Milesist ja Alistairist - kahest jõukast vennast, kellel on sidemeid paljude aadlitega ja kes õpivad Oxfordis. Kui Miles on pelglik ja õnnelik kaaslane, kellel on oma tüdruksõbra Laureniga hauduvad suhted, siis Alistair soovib olla poliitik nagu onu. Pärast liitumist ‘The Riot Club’iga - kurikuulsa klubiga, mis on rajatud hedonismi ideele ja oma raha võimule, peavad Miles ja Alistair oma karjääris püsima. Jultunud juhtum viitab aga teisiti. ‘Riot Club’ põhineb ilmselt tõsielul Bullingdoni klubil - Oxfordi alaealiste mitteametlikul kogu meesklubil.
Una on noor, kahekümnendates eluaastates naine, keda piinab tema tume minevik. Pärast seda, kui ta on leidnud vana foto mehest, kes oli varem tema lähedal, läheb ta oma töökohale ja uurib, miks ta hülgas naise pärast nende seksuaalsuhet. Pimedad saladused hakkavad aga lahti tulema. “Una” on tegelaskujul põhinev psühholoogiline põnevik, mis seab kahtluse alla kinoreeglid ja uurib laste seksuaalset väärkohtlemist nagu ükski teine Hollywoodi film pole kunagi varem teinud. Selles mängivad Rooney Mara ja Ben Mendelsohn.
Mani saarel paiknev ‘Mindhorn’ pöörleb mõrvas, mis on juhtunud idüllilises väikeses linnas. Ilmselt pidaks mõrtsukas läbirääkimisi ja alistuks ehk ainult inimesele, kelle nimi on Mindhorn. Probleem on aga - kedagi ei kannata seda nime. Ehkki Mindhorn oli kaua aega tagasi jäetud telesaade, mille eeltöö oli politseiniku ümber ja Mindhorni kehastanud näitleja Richard Thorncroft nõustub viimast korda tapjaga läbirääkimisi pidama. Kuna tema varemed on avalikkuse ees ja karjäär tabab tee lõppu, on Thorncrofti ainus lootus varastada tema haiglane ekstravagantsus. Kuigi filmil on nutikas eeldus, vaatamata sellele, et see on tehtud kingade eelarvest, on see iga päev vaadatav film.
Ootamatult vägivaldne ja verine draama ‘Halb lõikamise päev’ on üks väheseid liikuvaid kättemaksudraamasid selles nimekirjas. Või võib-olla ainus. Lugu keerleb Iirimaa talupoja nimega Donal, kes elab Iirimaa maal lihtsat elu. Ta on rahul oma päevase eluga talus ja ööeluga, mida veedab oma sõpradega, kulutades raha alkoholile. Temast tehakse nalja, sest ta elab endiselt koos emaga. Ühel õnnetul päeval, kui mõned ründajad on tema ema mõrvanud, võtab ta endale mõrtsukate leidmise ja ema surma eest kätte maksmise. Hoolimata lihtsustatud narratiivist, saab ‘Bad Day for the Cut’ tänu veekindlale stsenaariumile üsna uhke kella.
Kongo idaosas asub Virunga rahvuspark, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse ja on tuntud viimaste mägigorillade koduks. Jälgime rühma relvastatud isikuid, kes üritavad kaitsta seda ohustatud relvastatud miilitsaliiki, salakütte ja kurje vägesid, kes üritavad kontrollida Kongo rikkalikke loodusvarasid. See film nomineeriti 2015. aasta Akadeemia auhindade jagamisel parima dokumentaalfilmi kategoorias ning see on äratus looduse ja kodusõja kohta. Lisaks sellele, et see on ilus tänu Orlando von Einsiedeli lavastusele ja Kongo hüpnotiseerivale maastikule, on see ka mõtlemapanev film.
Tugev ja kihvt istmeservaga põnevusfilm “Caliber” algab Edinburghis asuvast ärimehest Marcusest. Vaughn on Marcuse vana sõber ning neil kahel on võimalus kohtuda ja nad otsustavad minna Šoti mägismaale jahile. Samal ajal kui nad jagavad kohalikus kõrtsis jooki kahe daami - Karaga ja Jonaga, tuletatakse Vaughnile pidevalt meelde tema rasedat naist ja ta otsustab mitte lollitada. Jahi ajal, kui Vaughn esimest korda relvaga kätt proovib, laseb ta kogemata maha ja tapab poisi, kes on varjatud hirve taga, kellele Vaughn sihtis. Varjatud Marcus tapab siis ka poisi isa, kes ilmselt Vaughni pihta tulistas. Järgneb suur varjamine, kuid nende plaan varjata laipu ja sellest pääseda ebaõnnestub kohutavalt. Lõpp oli kõigi ehmatuseks liiga teistsugune, kui võisime ette kujutada. Operatsiooni ja etenduste eest kiideti ‘Calibrit’.
Veel üks selles nimekirjas olev Simon Peggi film “Man Up” on lugu Nancyst ja Jackist, kes kohtuvad eikusagilt rongijaamas ja on mõeldud selleks, kuidas see välja näeb. Nancy, 30-aastane üksik naine, on oma tõelise armastuse leidmisest loobunud. Sel ajal, kui ta on Londonisse vanemate 40. aastapäeva tähistamas, istub ta rongis üle Jessica, kes loeb pimedate kohtingute teemalist raamatut. Jessica, arvestades asjaolu, et Nancy polnud just tema vastu kena, jätab raamatu rongi, pannes Nancy Waterloo jaamas Jessicat järgima. Mees nimega Jack tutvustab ennast Nancyle, pidades teda Jessicaks, sest ta on Jessica pime kohting. Igavese armastusjutu juhuslik kohtumine on ‘Man Up’, mis on südantsoojendav ja tasuv vaadata.
Seitsmeteistaastaselt abiellus Georgiana Spencer Devonshire'i hertsogiga, ühe Inglismaa rikkama ja mõjukama hertsogiga. Kuid nende abielu pole see, mida ta ootas. Hertsogi sõnul on Georgianal ainult kaks kohustust: luua meespärija ja olla talle lojaalne. Hertsogi külmus tõrjub Georgiana eemale, nii et ta alustab afääri, millel võivad olla kohutavad tagajärjed. Peaosades Keira Knightley ja Ralph Fiennes, see on mitmekihiline ajalooline draama, milles on kaasahaaravaid sügavaid karaktereid ja palju draamat.
Pole vale nimetada ‘Suite Francaise’ igaveseks armastuslooks, mis leiab aset ületamatutes oludes kohas, kus armastuse õitsemine täies hiilguses on kõige ebatõenäolisem. 40-ndatel aastatel Prantsuse väikelinnas aset leidnud natside okupatsiooni ajal Prantsusmaal viimase loovutamise järel on film narratiiv Lucile'ist, kes on oma majas olnud koos oma võimuka ämmaga, samal ajal kui nad ootavad tagasipöördumist. Lucile abikaasast, kes on nüüd sõjavang. Kui üha rohkem saksa sõdureid valab linna ja võtab inimeste elukohad enda jaoks viibimiseks, lööb Lucile tema juurde tulnud noor ja ilus saksa sõdur Bruno. Hoolimata kõigist asjaoludest tema vastu, langeb Lucile Bruno kasuks. ‘Suite Francaise’ on ajastu romantikafilmide austajatele kohustuslik vaatamine.
Sageli peetakse seda kui ajatut klassikat, unustamatut lugu armastusest, vihkamisest, himust, suhetest, ahnusest, võimust ja rikkusest ning uhkeldavast staarist, kuhu kuuluvad sellised staarid nagu Anthony Hopkins, Emma Thompson, Helena Bonham Carter, kui nimetada vaid mõnda, film on narratiiv Margaret Schlegelist ja tema õest Helenist, kes kuuluvad Schlegeli perekonda. Eelkõige on Schlegels, Wilcoxes ja Basts 1910. aasta Inglismaa kolm sotsiaalset klassi ja nende võimuvõitlus on filmi narratiivi tuum. Proua Wilcoxist ja Margaretist on saanud parimad semud nii palju, et esimene lubab Howards Endile, pärast surma, oma koduks Margaretile. Seejärel kihlus Margaret lesestunud hr Wilcoxiga, Heleni väga põlatud. Margareti võit Howards Endist on kõik, mis moodustab loo ülejäänud osa. Filmi “Howards End” kiideti kõikides osakondades ja ta sai üheksa Oscari nominatsiooni, sealhulgas kolm võitu, eelkõige Emma Thompsoni parima naisnäitleja kategoorias.
Tõrjuv kriitiline ja kommertslik edu ning film, mis pälvis Colin Firthi debüüdi Oscari-auhinna peaosatäitja parima meesnäitlejana. 'Kuninga kõne' on kuningas George VI, kuninga George V noorema poja tõsielulugu, kes asus troonile pärast seda, kui tema vanem vend Edward loobus sellest 1936. aastal. Film keskendub hilise kuninga kogelemisele, mis viis teda ebamugavates ja piinlikes olukordades, vaevustest, millest ta lõpuks kunagi üle ei saanud. Oma kogelemisega toimetulekuks võtab ta appi Austraalia logopeedi Lionel Logue, kes osutub suureks abiks Kingi avaliku kõne hirmu ja kogelemise probleemi ületamisel. 1939. aasta Suurbritannia sõjakuulutus Saksamaa kuninga kõne moodustab filmi keskpunkti, ühtlasi on see filmimoment, mida iga vaataja filmi vaadates ootab. Colin Firthi kuningas George VI kujutamist on sageli peetud kuninga seni kõige autentsemaks ja ajalooliselt kõige täpsemaks kujutamiseks.
William Shakespeare oli kirjutanud mitu näidendit, mis põhinesid Henry IV ja Henry V eludel, mis kõik on selle 2019. aasta filmi algmaterjaliks Timothee Chalametiga peaosas. Chalamet mängib siin noore printsi Hali rolli, kes kroonitakse ootamatult kuningaks ja kellele antakse isa lahkumise järel nimi Henry V. Kuid Hal on selline inimene, kes on alati kuningliku elu peale pahaks pannud. Ta oli loobunud oma elust palees, enne kui ta troonile tiriti kuningaks saama. Nüüd, impeeriumi juhtimise alal täiesti algaja, peab ta hoolitsema riigi paljude poliitiliste segaduste eest, leppides samas ka omaenda rahutu minevikuga. Chalamet on selles filmis muljetavaldavalt esinenud, särav lavakujundus aitab kaasa tema võimsale ekraanilolekule.
Üks ägedamaid dokudraame, millega te kunagi kokku puutute, ‘Kajaki’ on lugu grupist Briti sõduritest, kes olid lõksus samanimelises piirkonnas Afganistanis. Need sõdurid kavatsesid tegelikult kaotada Talibani rajatud teetõkke, kuid niipea, kui nad autost välja astuvad, mõistavad nad, et on jäänud lõksu piirkonda, mille ümber on maamiinid. Ainus võimalus põgeneda on kutsuda lennukid. Õhutranspordi põhiküsimus on siiski asjaolu, et väikseimagi vea tagajärjeks võib olla kogu piirkonna õhkimine. See film on äärmiselt pingeline ja paneb hinge kinni hoidma algusest kuni lõpuni.
Netflixi üks intensiivsemaid originaalseid õudusfilme, apostel, on 1905. aastal aset leidnud lugu ja see keerleb Thomas Richardsoni nimelise mehe ümber, kes sai just teavet, et tema õe on röövinud salakultuse liikmed, kes on võtnud ta saarele. Thomas asub viivitamatult imetlema ühte neist riietatud kultusesse, et oma õde üles leida ja tagasi tuua. Saarele jõudes mõistab ta aga, et tema ülesanne pole sugugi lihtne. Selle kultuse üks peamisi kuulutusi on see, et nad on kaotanud maailma äärmise korruptsiooni, mida näeme enda ümber. Kuid Thomas mõistab, et need ei erine. Nende õelate rituaalide ja ohvrite all on endiselt hästi varjatud saladus. Film võidab oma konkurentsi suurepärase kinematograafia ja kujunduse tõttu. Hoolikas planeerimine aitas luua õõvastava õhkkonna, mis saab filmi selgrooks kuni lõpuni.
See kriitikute poolt tunnustatud sarja Must peegel ‘Läheb palju kaugemale filmide raamidest ja pakub meile elamust, mida me pole filmi vaadates kunagi pealt näinud. Siin saab vaataja kontrollida peategelase paljusid otsuseid, valides ekraanil kuvatavate valikute hulgast. Selle filmi keskne tegelane on mänguarendaja Stefan, kes soovib mänguks kohandada raamatu nimega Bandersnatch. Kuid seda tehes mõistab Stefan, et tema elu on täpselt nagu tema loodud mängu keskse tegelase elu kellegi teise kontrolli all. See tõdemus saadab ta spiraalselt alla ja me mõistame, et jõud, mille pärast ta tegelikult muretseb, oleme meie, kes me oleme filmi algusest peale oma elu keerutanud ja pööranud. Selle filmiga on Netflix teinud tugeva juhtumi piraatluse vastu ja laiendanud ka kino kaudu võimaliku ulatust.
Briti õudusfilm ‘Rituaal’ on lugu neljast sõbrast, kes on otsustanud matkata mööda Skandinaavia metsa. Need metsad on aga äärmiselt tihedad ja tohutu suurusega ning seega võib üks vale samm teid igavesti kõrbesse saata. Täpselt nii juhtub nende nelja sõbraga, kui nad sisenevad metsaalale, mille on neednud norra legendidest pärit olend. Varsti mõistavad need sõbrad, et sellest metsast põgenemine on peaaegu võimatu ülesanne. Film kasutab oma asukohti kaunilt õuduse ja hirmu tunde tekitamiseks ning see eristab seda teistest õudusfilmidest, mida me üldiselt näeme.