Politseidraama 'Sild' nii originaal- (Skandinaavia) kui ka Ameerika versioonis sai pealkirja oma muljet avaldavast avatrikist: rahvusvahelist piiri ületavalt sillalt leitakse surnukeha, mis asub pooleldi ühes ja pooles teises riigis. Tulemuseks on ebatõenäoline partnerlus kahe riigi – originaalis Rootsi ja Taani, uusversioonis USA ja Mehhiko – detektiivide vahel.
Ameerika sari kaotas oma keerulisel ja leigel teisel hooajal igasuguse selge seose piirisillaga, pärast mida FX selle tühistas. Skandinaavia seriaal säilitas uitsuse: selle teine hooaeg, mis on reedel Hulus veebis, algab kaubalaevaga, mis kaldub müstiliselt kursilt kõrvale ja sõidab vastu Oresundi silla üht muuli.
See on väike detail, kuid näitab, mis teeb originaali paremaks. Nagu Euroopa telesaadete ja nende Ameerika uusversioonide puhul nii sageli juhtub, on Taani-Rootsi sild tagasihoidlikum, fokusseeritum ja vaoshoitum kui FX-versioon. Iga hooaeg räägib juhtumist ja paarist politseinikust, kellest ühel on Aspergeri sündroomi sarnane käitumine.
PiltKrediit...Byron Coheni/FX võrk
Sellest ei piisanud Ameerika saade , mis laiendas teisejärguliste tegelaste rolle, võttes ekraaniaja ära kesksetelt partneritelt (keda mängisid suurepäraselt Diane Kruger ja Demián Bichir) ning kasutas selle piiriasetust ettekäändena, et ajada taga barokkselt vägivaldseid ja veidraid lugusid, mis hõlmavad narkojõugusid ja inimkaubandus.
Originaal , Taanis pealkirjaga Broen ja Rootsis Bron, keskendub tihedalt kahele politseinikule, sotsiaalselt kohmakale Rootsi detektiivile Saga Norenile (Sofia Helin) ja tema ilmekamale, vähem rangele Taani kolleegile Martin Rohdele (Kim Bodnia).
Teise hooaja alguses kutsutakse Saga eksinud laeva uurima ja ta avastab, et meeskond on kadunud, kuid viis teadmata kadunud inimest – kolm rootslast ja kaks taanlast – on trümmi uimastatud ja aheldatud. See annab talle ettekäände minna Taani ja paluda abi Martinilt, keda ta pole näinud 13 kuu jooksul pärast nende viimast juhtumit – kui ta tulistas teda sillal, et takistada poja võtnud mehe tapmist.
Pr Helin ja Skandinaavia kirjanikud suhtuvad Saagasse vähem sentimentaalselt kui Ameerika saade pr Krugeri tegelaskujuga. Proua Helini saaga nõustub tema mõjutu olekuga ja sellega, kuidas see teda teistest ära lõikab, ning tunneb harva vajadust jõuda üle lõhe. See tähendab, et kui ta vaevu emotsioone reedab, on see suurem löök ja varajane stseen, kus ta kohtab laastatud Martinit, on liigutavam – peamiselt seetõttu, et ta on vaiksem ja alahinnatud – kui miski muu Ameerika saate kahe hooaja jooksul.
Krimidraamades, nagu elus, on vähem sageli rohkem.