Alexandre Aja 2024 ellujäämine õudus thriller, ' Ärge kunagi laske lahti ”, järgib lugu naisest ja tema kahest pojast, kes elavad üksi kõrbes. Loo alguses tundub, et muu maailm on Kurjuse poolt ära neelatud ning naine June ning tema pojad Sam ja Nolan on ainsana maha jäänud. Asja teeb huvitavaks tõsiasi, et June on ainus, kes näeb kurja, samas kui tema pojad peavad lootma tema hinnangule. Üks reeglitest on see, et nad ei tohi kunagi majast lahkuda ilma, et nende ümber oleks köis, mis seob nad maja külge ja hoiab neid seega turvaliselt.
Aastaid oma reeglite järgi elanud Sam on talle ja neile pühendunud ning usub iga sõna, mida ta ütleb. Nolan aga on hakanud temas kahtlema ja mõtleb, kas Kurjus on üldse tõeline. Ta usub, et ta ema on oma marmorist ilma jäänud ja mõtleb isegi omapäi põgenemisele, kuna usub, et maailmas võib olla ka teisi inimesi. Filmi kolmas pool mängib tõesti publiku mõistusega, sest meile antakse tõendeid nii juuni vaimse seisundi poolt kui ka vastu, mis jätab lõpu meelega kahemõtteliseks. SPOILERID EES
Püüdes oma ema tõde nägema ja takistada tal enda toitmiseks perekoera tapmast, lõikab Nolan tema nööri otsast ja lukustab ta kasvuhoonesse. Plaan kukub tagasi ja ema tapab end, mis jätab mõlemad vennad omapäi. Ühel päeval seob Nolan kõik köied kokku ja kõnnib nii kaugele, et tuleb metsaotsa ja leiab tee, aga ta ei saa aru, et see on tee. Ta läheb appi hüüdes tagasi metsa ja tema häält kuuleb matkaja nimega Cole.
Cole'i saabumine tekitab Nolanis lootust, kelle kahtlused leiavad kinnitust. Tal oli õigus, kui ta uskus, et maailmas on teisi, kes saavad neid aidata. Samas kinnitab mehe tulek ka Sami tõekspidamisi. Ta näeb Cole'i kui kurjuse ilmingut, mis saadeti neid majast välja meelitama. Tema jaoks on see märk sellest, et see, mida tema ema neile kõik need aastad rääkis, on tõde. Vaatamata venna ja mehe palvetele tulistab Sam noolega mehe pihta, kes sureb pärast metsa läbimist. Kui Nolan talle järele järgneb, leiab ta mehe surma äärelt, kuid kinnitatakse, et mees pole Kuri, vaid tõeline inimene, kes oleks võinud neid aidata.
Enne surma helistab mees hädaabinumbril, kuid sureb enne, kui ta on jõudnud anda neile üksikasju oma asukoha ja seisundi kohta. Nolan võtab oma koti, milles on süüa, nagu mees oli lubanud, ja see hoiab poisse veel päevagi üleval. Kuid see pole veel lõpp. Hiljem õhtul, kui Nolan magab, hakkab Sam spiraalima. Algul arvab ta, et näeb oma ema kasvuhoones, kuid sinna minnes ei leia ta midagi peale tema mädaneva surnukeha. Ja siis ilmub kohale tüdruk, kes väidab, et on Cole'i tütar. Ainult, ta pole tõeline.
Cole'i asju läbi vaadates nägi Sam pilti Cole'ist ja tema tütrest. Nii tunneb ta tüdruku ära oma tütrena, kuid huvitav on see, et tal on seljas täpselt see, mis tal pildil oli seljas olnud. Pealegi tundub ebatõenäoline, et isa ta lihtsalt auto äärde jätaks ja üksi metsa läheks, ja veelgi ebatõenäolisem, et ta nii hilisõhtul üksi metsa seikleks. Sam ei mõtle seda kõike läbi ja ajab teda taga, püüdes selgitada, et ta tappis ta isa kogemata. Selleks hetkeks näib Sam olevat nii kindel, et ta on tõeline, et ta laseb oma köiest lahti ja siis läheb põrgu lahti. Hetkel, kui ta on nöörist väljas, näitab neiu oma tegelikku vormi. Ta ründab Sami ja laseb tema suhu imeliku putuka, vallates ta lõplikult.
Kui Nolan majas ärkab, leiab ta oma venna kadunud. Siis osutub tema õuduseks köis, mis oleks pidanud Sami külge siduma, lõdvaks. See on väga-väga murettekitav, sest Nolan teab, et tema vend uskus kurjusesse ja köie jõusse liiga palju, et lasta sellel nii kergesti lahti. Kui Sam tuleb tagasi, on ta kindlasti vallatud ja üritab Nolanit tappa, lukustades ta majja ja põletades maja maha. Kui Sam õues istub, püüab Nolan leida väljapääsu, mis on siis, kui Kurjus näitab end talle ema näol. Vaatamata tema ümber möllavale tulele on Nolan piisavalt selge, et teada, et see pole tema pärisema. Parem, tal on ka plaan sellest jagu saada.
Mis poisse nii kaua turvaliselt hoidis, oli iidne ja õnnistatud puit, millest maja ehitati. Sellel oli kõikjal nikerdusi, eriti ühes kohas põrandal, mis avanes roomamisruumi, kus June sageli Sami ja Nolani lukustas, et oma usku proovile panna. Kui on üks koht, kus kurjust saab ohjeldada, siis see on seal ja see on koht, kus Nolan kurjuse võtab. Ta püüab selle ja iseenda roomamisruumi lõksu ning selle asemel, et kurjuse vastu võidelda, võtab ta selle omaks. Sest see on tema ema kujul ja on suure tõenäosusega tema süü ilming, kuna ema tappis end tema tegude tõttu.
Kuna Nolan oli kogu selle aja kurjuse suhtes skeptiline, ei kartnud Nolan seda kunagi. Või vähemalt ei arvanud ta kunagi, et Kurjal on tema üle piisavalt jõudu, et tema mõtteid ja tegusid kontrollida. Isegi kui ta kurjusega silmitsi seisab, ei lase ta sellel end alistuma hirmutada ega sellest haarata. Ainus väljapääs on läbi, seega võtab ta omaks Kurjuse ja räägib oma armastusest oma ema vastu. Isegi kui Kurjus püüab end oma embusest välja võõbata, hoiab ta sellest tugevamini kinni ja üsna varsti kaob tema ema kuju välimine kiht ning Kurjus ilmub oma tõelisel maolaadsel kujul ja hajub lõpuks õhku.
Kui Nolan ärkab, leiab ta, et ta viiakse lennukiga ja viiakse tsivilisatsiooni. Tema vend on samuti kohal ja lõpuks saab Nolan puhata. Kui ta näeb sealset maailma, mida ta oli ema ja vennaga metsas olles alati ette kujutanud, usub ta, et nad on lõpuks vabad, ja usub seda ka. Ta sattus kurjaga silmitsi ja võitis selle. Ta ei lasknud end hirmust haarata ja jäi kindlaks, sundides Kurja oma lüüasaamist tunnistama. Tal on siiani ema surma trauma ja tal on palju töödelda, arvestades kõike seda, mida ta ja ta vend selle aja eest varjatud olid. Kuid nüüd on tal ja Samil võimalus saada osa maailmast ja alustada oma elu uuesti. Nolan on näiteks murdnud läbi traumade tsükli, mis oli nende perekonda põlvkondi haaranud, ja on valmis edasi liikuma. Sama ei saa aga öelda tema venna kohta.
Kogu loo peamine konflikt seisneb selles, kas Kurjus on tõeline või mitte. Film annab meile asjatundlikult piisavalt poolt ja vastu, et õigustada Sami ja Nolani uskumusi nende ema suhtes. Loogiliselt võttes tundub, et June'il on vaimuhaigus, mis oli ka tema emal. Kurjus on selle haiguse ilming ja on lihtsalt tema meeles, mis seletab, miks tema pojad seda ei näe. Kui Cole pildile tuleb, näib, et teooria Kurjuse kujuteldavast olemisest leiab kinnitust, kuid siis tuleb tüdruk ja Sam on vallatud. Pealegi näeb Nolan Kurjust ka oma ema näol. Ja siis on polaroid, mille Sam võtab, kui maja tema taga maha põleb. Maha jäänud fotol on kujutatud olendi kätt, keda Sami pildistamise ajal seal polnud. Kas see tähendab, et Kurjus oli kogu aeg tõeline? Vastus on sellest keerulisem.
Kuigi jah, fotograafilised tõendid võivad esineda publikule objektiivina, tuleb märkida, et Kurjus näib olevat piiratud metsaga, sest ülejäänud maailm näib toimivat hästi, kui nende ema neile ütles, et seal ei midagi. Veelgi enam, seda, mida Nolan nägi, võib võrrelda tõsiasjaga, et ta oli põlevas majas ja tundis suurt süütunnet selle pärast, et ta ema tapmise ja venna vallandamisega kõik sassi ajas. See, mida ta nägi ja võitis, võis väga hästi olla tema mõistuse trikk. Mis puutub Sami, siis võib-olla põeb ta sama vaimuhaigust, mis vaevas tema ema ja vanaema, mis seletab tüdrukut ja tema valdust.
Asja teeb huvitavamaks võimalus, et see ei ole olukorra 'kas-või'. Asi pole selles, kas Kurjus on tõeline või mitte, vaid selles, et see on tõeline ja see ei mõjuta maailma nii, nagu June oma poegadele rääkis. Kõige ratsionaalsem seletus on see, et Kurjus on alati olemas olnud ja jääb alati olema. Seda ei saa ületada, sest varem või hiljem näitab see ennast ja astub inimesele vastu. Asja teeb hullemaks pigem selle eest peitmine, kui sellele näkku vaatamine ja vastu vaatamine. Seda tegi Nolan ja seepärast oli ta ainus inimene, kes suutis sellest jagu saada. Sama ei juhtunud Sami ja June'iga.
Sarnaselt emale kartis Sam kurjust. Ta lasi hirmul oma jõust üle võita, mistõttu kui Kurjus end talle näitas, ei olnud tal selle ees võimalust. Kui tema vennal oli piisavalt aega tagasi lüüa, võeti Sam kohe üle ja vallandati. Seda oli Sam kogu selle aja kartnud ja see sai lõpuks tõeks. Nolan aga seadis alati kahtluse alla Kurjuse kohaloleku ja jõu. Isegi siis, kui ta rääkis metsast lahkumisest, mõtles ta, et võiks sellest mööduda. Ta kartis seda, kuid mitte nii palju, et laseks kogu oma elu metsas nälgides ja muust maailmast ära lõigatud olla. Seetõttu sai lõpuks teoks see, mida ta tahtis. Ta ületas kurjuse ja leidis täpselt selle, mida oli otsinud.
Selles kontekstis on Sam kindlasti kurjast nakatunud. Võite nimetada seda vaimuhaiguseks ja traumaks, mille ta on kannatanud, või öelda, et see on sõna otseses mõttes kurjus, mis on tema külge haakunud. Üks asi, mis on kinnitatud, on see, et Sam ei saa kunagi sellest lahti lasta, mitte nagu tema vend. Ta oli metsas Kurjuse käes ja ta on seda endaga kaasas kandnud ka siis, kui teda ohutusse kohta kantakse, välismaailma, mida tema ema väitel pole kunagi olemas olnud. Kui ta ütleb: 'Ta armastab mind rohkem', kutsub see tagasi filmi varasemale stseenile, kus Nolan kuuleb sama asja, kuid Sam väidab, et ta ei öelnud seda. Kuna me Sami nägu sel ajal ei näe, ei saa me kinnitada, kas ta seda filmi alguses ka tegelikult ütles.
Siiski on tõenäoline, et ta võis hiljem selle kohta valetada, kuna pidas end oma ema lemmikuks, kuna oli Nolaniga võrreldes rohkem emale pühendunud ja temasse pimesi uskunud. Nende sõnade kordamine helikopteris tõestab, et ta hoiab endiselt kinni sellest usust asjadesse, mida tema ema talle rääkis. See tähendab, et isegi siis, kui ta on füüsiliselt metsast lahkunud, on ta seal ikkagi kinni. Nagu tema ema, kes lõpuks lõplikult metsa naasis, naaseb ka Sam sinna ühel päeval ja tabab temaga sarnast saatust.