‘Esimene lehm’ on draama, mis pole ükski teine. Lõppude lõpuks on pealkiri üsna intrigeeriv ja ka süžee on idiosünkraatiliselt erinev. Põhimõtteliselt on tegemist 1800ndate aastatega ja kahe mehe vahel, kes otsustavad küpsetisi koos müüa, tekib ebatõenäoline liit. Kuid nad peavad olema leidlikud (ja ettevaatlikud), kui nad soovivad seda suureks muuta. Kuigi lugu liigub aeglases tempos, on seda väärt vaadata John Magaro, Orion Lee ja Toby Jonesi silmapaistvate esituste jaoks. Nii et kui olete uudishimulik selle lõpu suhtes, siis oleme teie tagasi saanud. SPOILERID EDASI!
1820. aastal reisib peakokk Otis Cookie Figowitz Oregoni maal koos karusnahapüüdjate rühmaga, kes temaga halvasti ei suhtu. Ühel õhtul kohtub ta hiina immigrandi King-Lu-ga, kes on põgenemas venelase tapmise eest. Küpsis lubab Lu sel õhtul telgis kokku kukkuda ja järgmisel päeval lahkub Lu. Kuid paar kohtub peagi ja seekord saavad nad üksteise kohta rohkem teada Lu kojast.
Nad räägivad, kuidas Cookie võiks piima mõne toote küpsetamiseks kasutada. Lõpuks otsustatakse, et nad murravad sisse Chief Factori vara ja lüpsavad piirkonna ainsa lehma. Ennäe, pagar oskab välja pakkuda maitsvaid õliseid kooke, mida müüakse kiiresti. Selle ettevõtmise jätkamiseks varastavad paar piima. Kuidas nad vahele jäävad? Sellest kogu ülejäänud film räägibki.
Cookie ja Lu jaoks on küpsetiste äri tulus. Kuid nad saavad oma alguse alles pärast seda, kui nad varastavad piima Factori hinnatud lehmalt. Ei saa eitada, et ilma selle ühe meetmena poleks nende ettevõtmine korralikku kasumit teeninud. Lõppude lõpuks on piim retsepti peamine koostisosa. Tegelikult, kui nad saaksid oma ettevõtmist jätkata, oleksid nad võinud üsna edukaks saada. Seal on kindel õnne ja oskuste kombinatsioon, mis tagab nende edu.
Arvestades, et piirkonnas on head toitu raske saada, müüakse ka nende koogid üsna kiiresti välja. Kuid nende kiire kuulsuse tõus köidab peafaktori tähelepanu. Ta naudib toodet ja palub isegi Cookie'il hiljem oluliseks koosolekuks clafoutis teha. Selle kohtumise ajal märgib juht, et tema hinnatud valdus ei anna piisavas koguses piima.
Kuna lehma tüürimees ja vasikas surid transpordi ajal, arvab Factor, et loom on lihtsalt üksik. Kuid ta teab vähe, et Cookie ja Lu on lehma oma huvides lüpsnud. Huvitav on see, et isegi Factor naudib küpsetisi tohutult, kuigi ta ei tea oma panust projekti. Lõpupoole tunneb küpsis end justkui vahele. Ta kaalub looma üksi jätmist, kuid Lu veenab teda veel viimast korda lehma lüpsma.
Ei saa eitada, et ahnus ja ahnus viivad nende langemiseni. Lõppude lõpuks riskivad nad öösel Factori kinnistule minnes oma eksistentsiga vaid selleks, et teenida kasumit. Ilmselt ei saa Lu nende õnnestumisest piisavalt rõõmu tunda. See aga viib nende vahele jäämiseni. Ehkki Lu üritab kaaslasele lähenevast ohust märku anda, plõksub oks, millel ta on, ja ka Küpsis laseb piima laiali. Paar lahkub kinnistult kiirustades.
Lõpuks saab Factor aru, mida Cookie ja Lu on kogu selle aja teinud. Tema ja ta mehed on selgelt kättemaksuhimulised ning nad tahavad selle reetmise ja varguse eest Cookie ja Lu tappa. Lisaks valitseb ka kunagi vaba lehm. Kulminatsiooni sündmuste arenedes selgub, et peategelaste õnn on otsa saanud. Ka see piima varastamise nõiaring kasumi saamiseks pole jätkusuutlik. Kaua nad oleks võinud seda teha? Kaks meest, kes olid kunagi meeleheite süvikus, saavad maitsta edu magusat maitset, kuid mis hinnaga?
Lu teeb selle oma koti juurde tagasi, kuid Factori mehed ilmuvad kohale enne, kui ta raha kätte saab. Ta varjab end ja tema vaenlased hävitavad maja, mille järel nad lahkuvad. Õnneks suudab Lu pärast seda raha võtta. Vaatamata vigastustele saab küpsis ka veidi jõudu ja ta suundub edasi jõele. Teda teadmata jälgib teda üks Factori meestest. Küpsis teeb selle kuidagi kuuri juurde tagasi, kuid teel olles näeb ta, et Factor on oma hinnatud lehma aiaga piiranud.
Õnneks saavad Lu ja tema äripartner taas kokku ning otsustavad piirkonnast üldse lahkuda. Kuid Cookie on vigastuste tõttu endiselt natuke nõrk ega suuda Lu-ga sammu pidada. Sellegipoolest on kaks sõdurit edasi. Lu soovitab isegi esimese lõunasse suunduva paadi kinni püüda. Õhtul leiavad nad puhkekoha ja Cookie minestab kohe. Lu heidab ka oma sõbra kõrvale.
Filmi ühes esimeses stseenis avastavad naine ja tema koer kaks kõrvuti lebavat luustikku. Me ei saa teavet selle kohta, kes need kaks võisid olla või millist elu nad oleksid võinud elada. Ainus, mida me teame, on see, et järgmises stseenis kohtume oma peategelaste Cookie ja Lu'ga. Kas need on nende jäänused? Mis võis duoga juhtuda? Noh, me oleme siin, et vastata neile põletavatele küsimustele mõne oma hüpoteesiga.
Cookie ja Lu on põgenenud ja üritavad end Chief Factori kättemaksust päästa. Viimase raev on mõnevõrra arusaadav, kuid Factor tahab kaks meest tappa, kuna tema eest varastati. Tegelikult jälgib Cookie'i teadmata üks Factori meest teda isegi. Lõpuks suundub Cookie tagasi Lu koti juurde ja kaks sõpra saavad taas kokku. Seejärel teevad nad plaanid piirkonnast lahkuda.
Õhtul otsustab paar metsas puhata. Tundub, nagu oleksid peategelased kindlad, et nad on turvalised. Lisaks on küpsis vigastatud ja see aeglustab ka teda. On usutav, et just siis jõuab Factori mees neile lõpuks järele. Suure tõenäosusega oleks esimene võinud lihtsalt paari juurde kõndida ja kuuli pähe panna.
Chief Factor ei oleks mitte ainult õnnelik, vaid mees oleks võinud ka paari teenitud rahaga minema minna. On veel üks alternatiiv, kus Cookie oleks võinud sel õhtul lihtsalt oma vigastustele alla anda. (Lõppude lõpuks pole selles piirkonnas ühtegi meditsiiniasutust kui sellist). Kui see nii oleks, oleks Factori mees pidanud Lu vaid kõrvaldama.
Režissöör Kelly Reichardt kasutab filmis „Esimene lehm” konkreetset jutustamisstiili ja esialgu tundub iga seos üsna ilmne. Teatud eeldusi on lihtne teha, ilma et neile oleks palju mõelnud. Mida me selle all mõtleme? Noh, võtame näiteks filmi loomise. Luustikega tutvustatakse meid filmis väga varakult. Loomulikult vaatab süžee uuesti läbi 1820. aastal aset leidnud juhtumid.
See on ka siis, kui saame teada Cookie'st ja Lu'st ning nende ettevõtlikest õlistest kookidest. Ühelgi hetkel ei saa me kinnitust, et luud kuuluvad neile. Ent vaataja peaks oma olemuselt eeldama, et see on nii narratiivide kohese kõrvutamise tõttu. Alles siis, kui istute ja mõtlete selle lõpu üle, mõistate, et see ei pea olema tõsi. Need võivad olla kokku kahe erineva inimese säilmed.
Luukerede kujutisega saavutatakse kaks asja. Esiteks köidab see vaataja tähelepanu peaaegu kohe. See kutsub vaataja meeltesse ka teatud määral intriige. Film ei anna meile nende luude kohta muid üksikasju. Kas aga suuremas asjade skeemis saate kokkusattumuse võimaluse tõesti kõrvale jätta? See võib olla lihtsalt kaks erinevat inimest samas kohas. Kui see tõesti nii on, esindavad kondid ainult seda sõprust, mida Cookie ja Lu jagavad.
Veelgi enam, kui luustikud ei kuulu Cookie'le ja Lu'le, mis oleks võinud nendega juhtuda? Noh, nad oleksid võinud põgeneda Oregoni maalt ja minna San Franciscosse, kuhu Cookie tahtis nagunii oma pagariäri rajada. Nende jaoks võis kaartides olla õnnelik ja pikk elu. Nad oleksid võinud isegi abielluda ja peresid luua.
Või on samavõrd võimalik, et Fosteri mees oleks võinud Cookie ja Lu pärandvarale tagasi viia. Selle stsenaariumi korral eeldame, et Foster poleks nende vastu olnud ükski mõõdik. Võimalik, et ta oleks võinud raevuhoos nad oma kinnistul tappa. Kuid on ka tõenäoline, et Foster oleks võinud Cookie ja Lu oma võla tasaarvestada. Üks on kindel - lõpp on see, mida te vaatajana soovite. Esimene lehm võib olla lootuse ja sõpruse lugu või see võib olla lugu tragöödiast. Filmitegija jätab narratiivi lõpuleviimise publikule; kõik sõltub sellest, kuidas otsustate seda vaadata.