Mõned kriminaalasjad säilitavad salapära ka pärast näiliselt lahendamist. Jonathan Reedi mõistatuslik lugu areneb Dallase stjuardessi Wanda Jean Wadle'i mõrva puhul 1978. aastal. Vaatamata sellele, et Reed esitas veenva alibi, mis asetas ta kuriteo ajal kindlalt mujale, ilmnes täiendavaid tõendeid, mis pani vandekohtunikke tema süüsse uskuma. Selle juhtumi üksikasju uuritakse põhjalikult raamatus 'Stjuardesside mõrvad', mis heidab valgust näiliselt lõpetatud juhtumite keerukusele ja püsivatele küsimustele, mis kriminaalõiguse valdkonnas püsivad.
1. novembril 1978 sisenes endine automüüja Jonathan Reed korterikompleksi, kus elas Wanda Jean Wadle koos oma toakaaslase Kimberly Pursleyga. Üksikasjad selle kohta, kuidas Reed korterisse pääses, jäävad mõnevõrra tabamatuks. Hiljem selgus aga, et Reedil on seksuaalrünnakus süüdistatuna vahistatud. Tunnistused viitasid sellele, et ta sisenes eluruumidesse pärast ustele koputamist ja esines kellegina, kes kontrollib majapidamistarbeid, näiteks õhufiltreid. Eeldatakse, et Reed kasutas Wadle'i korterisse jõudes samasugust taktikat.
Kimberley Pursley ootamatult kokku puutunud Jonathan Reed majas, kui ta oli veel Wanda Jean Wadle'i magamistoas. Reed käskis Pursleyl välja jääda ja ruumist väljudes väitis ta, et on hooldusest pärit. Pursely märkas aga oma korterikaaslast põrandal. Mõistes, et ta oli murettekitava stseeni tunnistajaks, ründas Reed Pursleyt, sidudes ta kinni ja kinni hoides. Leidlikult surma teeskledes suutis Pursely Reedi petta, kes varastas enne lahkumist temalt 20 dollarit. Niipea kui ta lahkus, vabanes Pursely kiiresti, otsis abi kahelt naabrilt, kes olid juhtumisi õed, ja üheskoos tormasid nad vigastatud Wadle'i kontrollima. Wadle hingas endiselt, kuid ta oli vööst allapoole alasti, suust tuli verd, käed olid seotud ja pähe oli tõmmatud kilekott.
Pursely võttis viivitamatult ühendust politseiga, kes toimetas Wanda Jean Wadle'i kiiresti haiglasse kiireloomulise arstiabi saamiseks, kuid ta suri 9 päeva hiljem. Teine samas kompleksis elanud naine teatas häirivalt sarnasest kohtumisest, märkides, et tema uksele lähenes Reedi kirjeldusele vastav mees, kes esines kellegina, kes kontrollib õhuavasid ja andis märku oma kavatsusest hiljem tagasi tulla. Politsei koostas mõlema naise kontode uurimisel kahtlustatava tuvastamisel koondsketši. Korrakaitsja, kes meenutas Reedi varasemat seksuaalvägivalla eest vahistamist, kinnitas sarnasust, tugevdades juhtumit veelgi. Lisaks astus politsei eskiisi näinud elanik ette ja väitis, et märkas Reeda läheduses.
Kohtuprotsessi ajal andis Reedi perekond ütlusi, milles kinnitas, et ta ei kandnud naiste kirjeldatud riideid. Kaitsja esitas edukalt tõendid selle kohta, et Reed juhtis mõrva ajal oma autot. Naaber tunnistas, et Reed naasis koju kella 13 paiku, vaid tund pärast Wanda Jean Wadle'i rünnakut. Vaatamata nendele vastuargumentidele ei jäänud žürii veenma ja mõistis Reedi lõpuks mõrvas süüdi. Pärast süüdimõistvat kohtuotsust andis kohtunik 1983. aastal korralduse asja uuesti läbivaatamiseks põhjustel, mida polnud selgesõnaliselt täpsustatud. Järgnenud uuesti läbivaatamisel langes Reedile taas süüdimõistev otsus ja ta mõisteti surma. Seekord ilmnes oluline pöördepunkt, kui tema vanglakambrikaaslane tunnistas, et Reed oli jaganud üksikasju, mida teavad vaid kurjategijad. Texase kriminaalasjade apellatsioonikohus jättis süüdimõistva otsuse jõusse.
Jonathan Reed kaebas oma teise süüdimõistva otsuse peale, väites, et tema vanglakaaslase antud ütlused olid valed ja et isikule lubati tunnistuse eest stiimuleid. 2009. aastal andis USA viienda ringkonna apellatsioonikohus Reedile võimaluse kolmandaks kohtuprotsessiks, rõhutades, et prokurörid ei suutnud esitada piisavaid ja legitiimseid põhjusi viie mustanahalise vandekohtuniku esialgsest kohtuprotsessist vabastamiseks. Reedi kolmas kohtuprotsess algas 2011. aastal, mis tähistas järjekordset juriidilist peatükki tema pikaleveninud ja keerulisel kohtuteekonnal.
Kolmandal kohtuprotsessil astus oma tunnistusi andma esialgse seksuaalse kallaletungi ohver. Tehnoloogia areng mängis aga Reedi DNA testimisel keskset rolli ja seda ei saanud seostada Wanda Jean Wadle'i kuriteopaigalt leitud geneetilise materjaliga. Vaatamata DNA-sidemete puudumisele tunnistati Reed siiski kolmandas kohtuprotsessis süüdi, kuid lause määrati eluaegne vanglakaristus. Kuriteo 1978. aasta ajakava tõttu on Reedil õigus tingimisi vabastada ning hilisemad seadusemuudatused tema juhtumile tagasiulatuvalt ei kehti. Praegu kannab karistust Texase kriminaalõiguse osakonna William G. McConnelli osakonnas. Reed on 72-aastane. Süüdimõistmise vaidlustamiseks esitas ta pärast süüdimõistmist avalduse, kuid 2011. aasta oktoobris lükati see lõpuks tagasi.