Kas Šaakali päev on tõestisündinud lugu? Kas šaakal põhineb tõelisel palgamõrvaril?

'Šaakali päev' on kosutav spioon põnevik Näitus, mis keskendub mõjuvale kassi-hiire tagaajamisele erakordse palgamõrvari ja tema sabas oleva MI6 ohvitseri vahel. Ainult koodnime järgi tuntud Šaakal on surmav mõrvar, kes on vastuvõtlik mitmesugustele lõpetamistoimingutele seni, kuni töövõtja maksab oma tulusa tasu. Tema viimane edukas missioon, Saksa poliitiku mõrv, paneb ta aga valedel põhjustel Briti luure radarile.

Seega, kui juhtumile pannakse pühendunud ohvitser ja relvaentusiast Bianca Pullman, õhutab see jahti. üle Euroopa tema ja väga nõutud kurjategija vahel. Looja Ronan Bennetti ellu äratanud saade esitleb kaasaegse maailma jaoks ideaalset spioonilugu, mis on küps moraalsest mitmetähenduslikkusest, spionaažist ja suure panusega. seiklused . Samal ajal allvool poliitiline Põnev liigub läbi narratiivi, imbudes Šaakali ja Bianca loosse küllusliku realismitunnetusega.

Šaakali päev põhineb Frederick Forsythi romaanil

'Šaakali päeva' päritolu on helde ja kaasahaarav, kuna keskse palgamõrvari lugu on spioonilugude kultuurile endiselt märkimisväärne täiendus. Saade on Frederick Forsythi samanimelise romaani adaptsioon, mis avaldati esmakordselt 1971. aastal ajaloolise krimikirjanduse teosena. Kuigi suur osa raamatu sündmustest ja kesksetest tegelastest on Forsythi fiktiivselt kirja pandud, ammutas autor piisavalt inspiratsiooni tõsielusündmusest, et siduda romaan paratamatult tõestisündinud looga. Romaan keerleb nimitegelase Šaakali ümber, salapärase palgamõrvari, kes on missioonil oma viimast sihtmärki, Prantsusmaa presidenti Charles de Gaulle'i, ümber lüüa.

Charles de Gaulle oli Prantsusmaa tegelik president, kes töötas aastatel 1944–1946 Prantsuse Vabariigi ajutise valitsuse juhina, enne kui asus 1959–1969 presidendiametisse. 1962. aastal sai temast aga tõelise valitsuse sihtmärk. elu paremäärmuslik Prantsuse terroriorganisatsioon OAS (Organisation Armée Secrète) tänu tema algatustele Alžeeria iseseisvuse suunas. Prantsusmaa valitsemine. Seetõttu tegi OAS mitu katset de Gaulle'i elu vastu, sealhulgas 22. augustil 1962, kusjuures palgamõrvar oli Jean Bastien-Thiry. Forsythi raamatus kirjeldab autor seda mõrvakatset realistlikult.

Sellisena on Forsythi 'Šaakali päev' tihedalt seotud tegelikkusega, kuna see esitab tegelikku ajalooline sündmus, enne kui lisan keskseks narratiiviks sellest väljamõeldud loo. Sellegipoolest ei piirdu romaani autentsus sellega. Autori uurimustöö – kas tahtlikult või loomulikult omandatud tänu tema ulatuslikule ajakirjaniku ja kuningliku õhuväe piloodi kogemusele – oli ulatuslik. Tegelikult oli tema isikutunnistuse võltsimise kirjeldus nii realistlik, et see lõi 'Šaakali pettuse päev' kelmus mis illegaalsetes ringkondades ikka veel püsib. Seega, kuigi Forsythi romaan – ja assotsiatsiooni tõttu ka Ronan Bennetti saade – on suures osas väljamõeldud, on sellel märkimisväärne seos reaalsusega.

Šaakali päev moderniseerib Forsythi lugu ja sellele järgnenud filmi kohandamist

Arvestades Frederick Forsythi 'Šaakali päeva' kurikuulsust, on vältimatu, et Ronan Bennetti loo kohandamine ei ole esimene, mis ekraanidele jõuab. Raamat on inspireerinud mitmeid teoseid. Ometi on kõige tähelepanuväärsem ja tõetruuim adaptsioon 1973. aasta samanimeline film, mille režissöör on Fred Zinnemann. Bennett ja tema stsenaristide meeskond, sealhulgas Charles Cumming, Shyam Popat ja Jessica Sinyard, kasutasid neid lähtematerjale saate aluseks. Siiski kaldusid nad samal ajal kanoonilisest rajast, et kohandada šaakalit ja tema lugu kaasaegse publiku jaoks.

Tegevprodutsendid Gareth Neame ja Nigel Marchant olid eriti teadlikud lähtematerjalile tuginemisest, tuues samal ajal vestlusesse midagi uut. See tähendas ulatuslikumat sukeldumist šaakalisse kui tegelaskuju, keda on kujutatud nii romaanis kui ka filmis. Samuti saabus veel üks oluline muudatus selles, kuidas saade käsitleb loos levinud poliitilisi teemasid. Selle tulemusena vahetab Bennetti 'Šaakali päev' Charles de Gaulle'i tegelikust elust inspireeritud mõrvakatse väljamõeldud rünnakutega erinevate poliitikute ja mõjukate isikute, näiteks ärimees Ulle Dag Charlesi vastu.

Järelikult säilitavad saates Forsythi romaani ja Zinnemanni filmi põhielemendid – inglasest palgamõrvar ja tema sabas jälitaja. Siiski moderniseerib see neid elemente ümbritsevat maailma, et kajastada asjakohasemat ja võrreldavamat sotsiaalpoliitilist maastikku. Seda tehes säilitab see seose 'Šaakali päevaga', tagades, et see jääb kaasaegse objektiivi kaudu truuks kultuuriliselt ikoonilisele loole. Kuigi see võtab ära Šaakali keskse missiooni algse tõsilugude päritolu, hoiab etendus siiski kinni kõrgendatud lähenemisest realismile.

Šaakal: väljamõeldud palgamõrvar, kes säilitab realismitaju

Kuigi Frederick Forsythi inspireeris tema romaani 'Šaakali päev' loomisel tõestisündinud lugu, ei jaganud selle loo peategelane sama päritolulugu. Sellisena jääb Šaakal fiktiivseks tegelaseks, kes on sündinud Forsythi kujutlusvõimest ja mille on saate jaoks kohandanud Ronan Bennett ja tema loominguline meeskond. Päriselus pole ühtegi konkreetset ajaloost pärit palgamõrtsukat, kes oleks Šaakali tegelaskuju inspireerinud. Teisest küljest on aga raamatu ilmumisest saadik toimunud mõned tegelikud mõrvad, mida saab lõdvalt seostada Šaakali ja tema seiklustega.

Selle kuulsaim näide on Ilich Ramírez Sánchez ehk Šaakal Carlos, Venezuela palgamõrvar, kes tegutses aastatel 1973–1985. Lisaks mõrvadele oli Carlos vastutav ka mitmete terrorirünnakute eest. Nagu lugu edasi, 1975. aastal andis The Guardianile kirjutatud artikkel Carlosele hüüdnime 'Šaakal', kuna väidetavalt oletused, et palgamõrvar luges Forsythi romaani - väide, mis jääb vaieldavaks. Samamoodi seostatakse väljamõeldud Šaakaliga sageli Vladimir Arutjuniani, kes üritas mõrvata George W. Bushile ja Mihheil Saakašvilile.

Arutyuniani puhul on tema Forsythi investeeringu idee jäänud konkreetsemaks, kuna romaan 'Šaakali päev' ilmus tema korterisse ametliku läbiotsimise käigus. Järelikult võtab Šaakal ilmselt meeldejääva koha väljamõeldud palgamõrvarite kuulsuste saalis. Bennetti 'Šaakali päeva' adaptsioonis laiendab narratiiv mõrvari taustalugu, andes talle keerulise pereelu, mis loob tema süžee ümber veelgi intriigi. Sellegipoolest on esialgne Šaakal – Forsythi sulest ja Fred Zinnemanni filmis kohandatud – ainus inspiratsiooniallikas Eddie Redmayne’i tegelase versiooni jaoks.