Kas Stand by Me põhineb tõestisündinud lool?
Rob Reineri lavastatud 'Stand By Me' on a täisealiseks saanud draamafilm nelja noore sõbra, Gordie, Chrisi, Teddy ja Verni kohta, kui nad asuvad missioonile otsida kadunud 12-aastase lapse nimega Ray Broweri surnukeha, kes kaotas õnnetuses elu. Kui nad otsivad Broweri surnukeha, viivad nad läbi kibemagusate kogemuste, mis annavad küpsuse ja metamorfoosiga kaasneva ohutunde ning sellest saab nelja eelteismelise eneseavastamise teekond. 1959. aasta suvel Oregonis aset leidva loo äratavad ellu Wil Wheatoni, River Phoenixi, Jerry O’Connelli, Corey Feldmani, Kiefer Sutherlandi, John Cusacki ja Richard Dreyfussi kaasahaaravad esitused.
Aastate jooksul on Oscarile nomineeritud 1986. aasta film pälvinud palju tunnustust ja seda peetakse kõigi aegade üheks parimaks filmiks. Hulk lapsi, kes lähevad põnevale seiklusele, kuid satuvad rasketesse olukordadesse, võib panna paljud mõtlema, kas sellel on tõepõhi all. Kui soovite teada, kas 'Stand by Me' on tegelikkuses juurdunud, oleme teie selja taga. Siin on kõik, mida peate teadma.
Kas Stand by Me on tõestisündinud lugu?
'Stand by Me' ei põhine tõestisündinud lool, kuid selles on rohkem, kui arvate. Raynold Gideoni ja Bruce A. Evansi kirjutatud stsenaariumi ajendiks on film Stephen Kingi romaanil 'Keha', mis on üks neljast Kingi 1982. aasta kogumiku 'Erinevad aastaajad' romaanist ja on üks tema dramaatilisematest romaanidest. tükid mitte-õudustööd. Nagu lugupeetud autor ise paljastas, on filmi ja Kingi lapsepõlve vahel seos. Rääkides Chicago Tribune 1986. aastal valgustas režissöör Reiner Kingi reaktsiooni filmi vaatamisel. Ta ütles: 'Näitasime filmi Stephen Kingile üksinda linastusruumis ja kui see läbi sai, oli ta üsna lahku läinud.'
Reiner lisas: 'Ta vabandas end umbes 15 minutit. Kui ta tagasi tuli, ütles ta: 'See on parim film, mis minu kirjutatud asjadest kunagi tehtud, mis ei ütle palju. Aga sa oled mu loo tõesti tabanud. See on autobiograafiline.” Rääkides tõsielukogemustest, mis muudavad selle loo tema jaoks väga isiklikuks, väitis King Reineri sõnul, et „mina olin kirjanik (Gordie)… ja mu parim sõber oli see mees, kes tegelikult sisendas. usaldust minu vastu saada kirjanikuks (Chris). Ja ta tapeti tegelikult noorena.
Filmis paneme neli 12-aastast noort otsima Ray Broweri, teise sama vana lapse surnukeha, kes on kadunud ja arvatavasti surnud. Nende motiiv on saada kuulsaks, kuid järgneb elu hapruse ja surma kõikjale jõudmine nende peal. Muidugi ei mõista nad seda nii, nagu meie, publik, seda tõlgendame, kuid nad tunnevad seda alateadlikul tasandil objektiivse hirmu, kurbuse ja valu tundega. Nagu on käsitletud tema mitteilukirjanduslikus raamatus 'Danse Macabre', ütles King, et tema ema Ruth Pillsbury King andis talle teada, et ta kaotas ka 4-aastaselt õnnetuses sõbra ja see mõjutas teda sügavalt, kui ta tagasi tuli. kodu 'valge kui kummitus'.
Kuningas kirjutas, 'Selgus, et lapsele, kellega ma mängisin, oli rööbasteel mängides või rööbaste ületamisel kaubarong otsa sõitnud (aastaid hiljem ütles ema, et nad korjasid tükid vitstest korvi). Ma ei ütleks talle, miks ma ei oodanud, kuni mulle järele tullakse või helistati, et tahan koju tulla; Ma ei ütleks talle, miks mu sõbra ema ei olnud mind tagasi saatnud, vaid lubas mul üksi tulla. Mu ema ei teadnud kunagi, kas olin tema läheduses olnud, kui see juhtus, kas see juhtus enne, kui ma isegi kohale jõudsin, või olin ma pärast seda, kui see juhtus, minema uitama.
Ta lisas: 'Võib-olla olid tal sellel teemal oma ideed. Aga nagu ma ütlesin, ei mäleta ma juhtunust üldse; ainult sellest, et talle räägiti sellest mõni aasta pärast tõsiasja. On sürreaalne, kuidas King esitleb surma, säilitades samas süütuse, ja seda ka tema enda kogemuste kaudu, mis on saanud aluseks mitte ainult 'Stand By Me', vaid ka paljudele teistele tema romaanidest kohandatud filmidele. Intervjuus koos Telegraaf 2011. aastal selgitas režissöör Reiner, kuidas ta lisas Gordie tegelaskujule usaldusväärsuse tunde.
Režissöör ütles: 'Raamatus oli jutt neljast poisist, kuid kui ma panin Gordie tüki keskmesse, oli see minu jaoks mõistlik: see film rääkis lapsest, kes ei tundnud end hästi ja kelle isa teda ei armastanud. Ja läbi surnukeha leidmise kogemuse ja sõpruse nende poistega hakkas ta tundma jõudu ja temast sai väga edukas kirjanik. Põhimõtteliselt sai temast Stephen King.
Ei ole raske vaielda väitele, et 'Stand By Me' on tõestisündinud lugu, eriti neile, kes ei tea, et see on mugandatud romaanist, mis on oma olemuselt üsna autobiograafilise iseloomuga. Peame mõistma, et filmi kõik aspektid ja viis, kuidas see uurib lapsepõlve, on sama reaalne kui elu ise. Lapsepõlveprobleemid, mida filmis näeme, on ehtsad. Täisealiseks saamine on tõeline. Surmahirm 12-aastaste silmade läbi nähtuna on autentne. Sõprus Gordie, Chrisi, Teddy ja Verni vahel on käegakatsutav, nagu ka filmi viimane rida, mille esitas täiskasvanud Gordie (Richard Dreyfuss): „Mul pole kunagi hiljem olnud selliseid sõpru, kes mul olid lapsepõlves. 12. Jeesus, kas keegi?
Kõik eelnimetatud punktid teevad filmist osa meie kõigi elust, mille oleme elanud. Ja kui Stephen King valab oma kogemuste võlujoogi oma kroonikakatlasse, ei saa me muud teha, kui lõhna sisse hingata ja end mõjutusse kaotada. Ehkki kirjanikud võtsid novelli kohandamisel endale rasked loomingulised vabadused, on 'Stand By Me' tulvil mitmeid sündmusi, mille autor oma elust laenas.