Kenam ja tervem deemonikütt

Kui te ei jälgi uudistesaite, mis kajastavad koomiksitegelaste terviklikkust, ei tea te tõenäoliselt uut vaidlust. NBC sari Constantine juba enne esilinastust reede õhtul. Fännid tahavad teada, kas ta suitsetab? Lõppude lõpuks on pakk-päeva harjumus John Constantine'i, mustkunstniku, eksortsisti ja kõikehõlmava üleloomuliku härra Fixiti tunnusjoon.

Nii et siin on puristidele pettumust valmistav spoiler: esimese osa põhjal on NBC Constantine tervem kui originaal. Kuigi ta mängib vanaaegse tulemasinaga, ei sütti ta kunagi. See juhtub, kui siirdate kõvaks keedetud antikangelase televisiooni.

Ja Constantine on see, mis võib juhtuda, kui proovite taaskäivitada tegelast, kes oli oma ajast ees, kui teda 30 aastat tagasi tutvustati. Stiil ja jutuvestmisstrateegiad, mis on seotud selle B-filmi privaatse pilguga kaetud deemoneid tapva keerdkäiguga, on peegeldunud sellistes sarjades nagu Supernatural, The Dresden Files ja Grimm. Uus saade on täiesti adekvaatne, isegi üle keskmise žanri näide, kuid praegusel hilisel kuupäeval on raske teistest eristuda.

Saate loojad Daniel Cerone ja David S. Goyer on võtnud kasutusele populaarse strateegia, mille kohaselt naasta originaali, mis antud juhul tähendab Keanu Reevesiga peaosas 2005. aasta Constantine'i filmi vigade vältimist. Koomiksitegelasele, kelle eeskujuks oli selgelt poplaulja Sting, sobib paremini kõmri näitleja Matt Ryan oma veidi karvas blondi lakaga. (Noh, see oli 80ndate keskpaik.)

Ka hr Cerone on seda teinud ütles et selle hooaja lugu on sarnane sellele, mida Constantine'i tegelane koomiksis Saga of the Swamp Thing toetasmängijana koges. (Hiljem lõpetas ta oma raamatu Hellblazer.) See algne narratiiv hõlmas mitmeid vastasseise erinevate üleloomulike olenditega, mis peaks aitama saatel täita veel üht ringhäälinguvõrgu nõudmist: episoodilist protseduurilist elementi.

Esilinastus tasakaalustab pikka kaare – Constantine’i jälitamist kurja olemusele, kes meelitas teda süütu hinge ohverdama – rahuldavalt omaette müsteeriumiga, millesse on antud juhul kaasatud elektrit tarbiv deemon. Raske on aga öelda, mida see episood tulevikuks tõotab, sest selle fookuses olev tegelane (keda mängib True Blood Lucy Griffiths) lõigati sarjast välja pärast piloodi filmimist. Kõrvale jäävad Charles Halford, kes on Chas, Constantine'i parem käsi, ja Harold Perrineau, kes on võluv kui Manny, äge ingel.

Näitus tõuseb või langeb, kuid härra Ryani võime panna meid hoolima Constantine'i hingest (mis võib olla, kuid ei pruugi olla kuradile võlgu) ja nautida tema sarkastilist fatalismi. Esilinastusel on ta veidi lame. Energiat on, aga kirge mitte. Sellel võib olla midagi pistmist digitaalsete eriefektide ülekaaluga ja teatud muhedusega selles, kuidas hr Cerone stsenaarium tegelaskuju kujundab, pooleldi vastik ja pooleldi kena. Nii ei saa publikule loitsu heita.