Õudusunenäod ja unenäod, 3. jagu “Luuletused ja valu”, mille lõpp on seletatud

Filmis 'Luuletused ja valu', mis on 'Joko Anwari õudusunenäod ja unenäod' kolmandas osas, üritab raskustes olev romaanikirjanik kirjutada järge vanemale teosele, et sattuda salapäraste pimedate kirjutamise episoodide jadasse. Pärast seda, kui autor Rania Dewi võtab enda peale ülesande toota romaani, millest ta kirjutas, järgmine osa koduvägivald läbi ohvri silmade satub ta oma peategelase Larase võitlustesse. Igal õhtul kaotab Rania teadvuse ja ärkab oma uue raamatu mitu peatükki juba koostatud. Murettekitavalt kannatab ta ka samade sinikate all, mis Larasele tema romaanis tekitati.

'Luuletused ja valu' põimib loo, milles piir kirjaniku väljamõeldud maailma ja tema isikliku elu vahel hägustub salakavalal viisil. Mida rohkem Rania oma romaanis edeneb, seda enam on ta veendunud oma väljamõeldud loo tegelikkuses. Sügavalt tema psüühikas ja minevikus juurdunud saladustega püüab romaanikirjanik välja selgitada tõde oma teadvusetushoogude ja Larase identiteedi taga. Kuna küsimused ulatuvad kaugele, avaldades sügavat mõju Rania kummitamise olemusele, lahendab episoodi lõpp palju põletavaid küsimusi, avades samal ajal ukse palju enamale. SPOILERID EES!

Rania ja tema salapärane kirjutamisprotsess

Rania Dewi, oma uue raamatu 'Period' autor, on pärast ähmast raamatu allkirjastamise üritust sunnitud loobuma taasleiutamisest ja pöörduma tagasi oma vana teose 'Luuletused ja valu' juurde. Tema kirjastaja Hendra Ono soovitab tal kirjutada romaanile järge, olles veendunud, et ta jääb asjakohaseks, andes inimestele seda, mida nad tahavad. Romaanikirjanik nõustub oma arutlustega vaatamata oma reservatsioonidele. Esimest romaani kirjutades kadus Rania enda loodud ilukirjandusse. Ta kannatas mitme voolukatkestuse episoodi all, mille käigus ta leidis, et osad tema raamatust olid juba kirjutatud. Algselt oli noorem Rania käsitanud selle tüüpilise juhtumiga, kus kirjanik sattus oma tegelase ellu.

Kui autor alustab oma järge, on ta frustreeritud sõnade puudumisest lehel. Möödub terve päev, mil ta vaevu kirjutab rohkem kui ühe kohatu esimese lause. Kuna öö muudab aknad pimedaks, on Rania peaaegu alla andmas, kui ta käivitab oma laual väikese pendli ja koputab õrnalt klaviatuurile. Mõni hetk hiljem kaotab ta teadvuse ja ärkab sassis samal laual. Tundes end endast väljas ja peapööritusena, sukeldub ta vanni, et avastada vasakul õlal hirmutav sinikas. Rania tormab trepist alla ja avab oma dokumendi, saades aru, et on kirjutanud mitu lehekülge oma uuest romaanist, ilma et ta oleks seda teinud ega mäletanud midagi.

Kartes, et kaotab taas kontrolli, palub Rania Hendral teda järgmisel õhtul jälgida, kui ta istub kirjutama. Käivitades sama pendli masina ja koputades rütmiliselt klaviatuuri, kaotab ta teadvuse. Seekord on kirjastaja tema tunnistajaks tema laual oleva veebikaamera kaudu. Rania silmad pöörduvad tagasi pähe, kui ta käed lendavad üle klaviatuuri. Ta hallutsineerib nägemusi oma tegelaskujust Larasest, esimeses isikus läbi tema silmade, kui abikaasa teda peksab. Jahutava konto katkestab Hendra, kes raputab teda ärkvel ja sunnib ta tagasi oma kehasse. Kuna Rania ei suuda end tagasi hoida, avaldab ta talle oma kogemuse kohalikus baaris, kus nad mõtisklevad Larase üle ja mõtlevad, kas ta on tõeline.

Kuigi Hendra hoiatab Raniat uude romaani süüvimise eest, soovib kirjanik vankumatult avastada, milline Laras välja näeb. Ta võtab kaks korda kontakti, arvates, et see on saladuse võti. Üks tema kohtumistest muutub eriti hapuks, kui Larase abikaasa teda peas olles kõvasti peksab. Lisaks on Larasel tütar Asti, kes ööbib temaga kuskil all lukustatud keldris. Taas kehas, sunnib nägemus peksmine kirjanikku Hendra sõbralt arstiabi otsima. Paar on koos, kui kirjanik saavutab oma teistkordse kontakti Larase teadvusega. Seekord määrab ta edukalt naise välimuse, paludes tal leida peegel. Seetõttu on ta hämmeldunud, kui avastab, et Laras ja Rania on identsed.

Kas Ranial on kaksikõde?

Rania regulaarsed pimendusseansid on narratiivi mõistatuslik osa. Kirjanikku vaevab see probleem alles siis, kui ta kirjutab luuletusi ja valu ning selle järge. Oma peategelase Larase kannatusi suunates kirjutab ta oma romaani sageli unenäolises transis. Ta ei mäleta kunagi, kuidas või mis annab talle teadvuse kaotamise hetkedel kirjutamistõuke. Ta teab ärgates vaid seda, et tema romaanid on edenenud sujuvalt ning tema kehal on sinikate ja vigastuste jäänuseid. Need muutuvad dramaatiliselt hullemaks, kui Rania võtab vastu väljakutse järge loomiseks. Kui tema nägemused Larasest saavad iga seansiga selgemaks, saab ta teadlikuks, et naine võib olla käegakatsutavam, kui ta algul ette kujutas. Vähe sellest, ta võib isegi olla temaga seotud.

Olles avastanud Larase välimuse ja selle hämmastava sarnasuse iseendaga, läheb Rania koos Hendraga reisile oma vanema juurde. Seal arutletakse seltskonnas siiralt kirjaniku mineviku ja lapsepõlve üle. Rania isa paljastab talle, et tal oli kaksikõde, kes jäi tema ja ta naise tegude tõttu sugupuust kaduma. Kui nad olid veel väikesed, anti kaksikud lapsendamiseks, sest vanemad ei suutnud neid rahaliselt toetada. Aasta hiljem võtsid nad oma otsust kahetsedes Rania lapsendamisest tagasi, kuid ei saanud tema kaksiku Larase puhul samaga hakkama. Ta oli kadunud ja teda ei leitud. Nüüd kummitas see sama naine Raniat tema kirjutamisloitsu ajal, vägivaldse partneri poolt koos tütrega mõnda keldrisse lukustatud.

Seega ei kirjutanud Rania oma romaani 'Luuletused ja valu' narratiivi kanaldades ilukirjandust, vaid sündmusi, mida kogesid tema kaksikõe Larase valu ja kannatused. Nende kahe lähedane sugulus aitas neil ületada lõhet ajas ja ruumis, kui nad mõlemad hüppasid üksteise teadvusesse ja sealt välja. Kuigi kumbki ei teadnud teise olemasolust, võisid nad teatud hetkedel oma meeltesse vaadata. Rania jaoks juhtub see alati, kui ta kirjutab oma lugusid, mis aitavad tal koguda ülevaadet Larase võitlusest vägivallaga. Larase vigastused on jäänud ka tema kaksikule. Esimene tunnistab isegi, et mõnikord on ta Raniast unistanud, kuid pidas teda teistsuguseks versiooniks endast, kes oli vaba.

Kas Rania päästab Larase ja tema tütre?

Saades teada, et tema kaksik on luku taga ja pidevalt vägivalla all, seab Rania oma prioriteediks Larase ja tema tütre keldrist päästmise. Ta ei saa lubada oma kaksikõel rohkem kannatada, kui ta oma elus juba kannatab. Kuna nad olid sündides lahus, võinuks Rania ja Larase elu olla väga erinev, kui asjad oleks juhtunud veidi alternatiivselt. Õnne või juhuse tahtel päästsid Rania tema bioloogilised vanemad pärast lapsendamist. Tema õde tabas aga palju julmem saatus, kuna teda ei leitudki ning ta sattus aastaid hiljem lukustatud vanglasse koos mehega, kes teda pidevalt peksis. Seetõttu oli tema päästmine Rania jaoks ainus asi, mis oli oluline, kuna ta oli isegi järgromaani kirjutamisest loobunud, mis tundus sellega võrreldes ebaoluline.

Pärast kohtumist tema vanematega peavad Rania ja Hendra uue kontaktseansi, et selgitada välja Larase vangla asukoht. Kui kirjanik Larase pähe kargab, saab ta aru, et tema tütar Asti on haigelt ja haiglaselt haige. Meeleheitel naine põrutab keldriuksele, mis kutsub vangistaja keldrisse. Ta palub tal Asti haiglasse viia, millele ta on ägedalt vastu. Pärast seda, kui Laras talle vastu võitleb, on ta sunnitud taanduma, samal ajal kui naine leiab toast väikese märgi, mis näitab, kus tema abikaasa töötab.

Seda teavet kasutades määrab Rania Larase asukoha ning ta ja Hendra stardivad oma autoga. Autos saab ta teada oma kaksikõe mehe isiku – tema nimi on Adrian Rajasa. Keset nende teekonda on Rania tunnistajaks veel ühele nägemusele Larasest. Kui Adrian, haamer käes, keldrisse tormab, saab ta aru, et Larase teadvuse on võtnud keegi teine. Kirjanik ähvardab Adriani kui vägivallatseja ja psühhopaadi identiteedi maailmale paljastada, kui ta Larast tabab. See osutub aga ebatõhusaks võtteks, kuna mees lööb Larasele relvaga üle pea. Rania visatakse oma kaksiku kehast välja, kui ta ja Hendra võistlevad, et teda päästa, enne kui on liiga hilja.

Kui Hendra on tema juures, hoiab Adriani kinni, ähvardades teda võltsrelvaga, samal ajal kui Rania läheb keldriukse otsima. Ta leiab selle vaiba alt ja laskub alla, et avastada, et Laras sai varem saadud haamrilöögist surmavalt haavata. Kahel õel on hetk ühenduse loomiseks ja viimane anub Raniale, et ta jätaks ta keldrisse ja päästaks tütre. Nende mõlema abistamiseks pole piisavalt aega ega energiat. Laostatud Rania teeb Asti endaga kaasas kandes raske otsuse jätta oma kaksikõde maha. Grupp põgeneb majast ja suundub haiglasse, et ravida Asti haigust, mille ta lõpuks ellu jääb. Seega, kuigi Rania soovib Larast ja tema tütart päästa, peab ta lõpuks leppima vaid ühega ja see pole tema kaksik.

Kas Adrian on vahistatud?

Laras kirjeldab, et Adrian pole inimene. Ta ütleb seda Rania nägemuse ajal ja siis, kui kaks õde kohtuvad enne tema võimalikku surma. Mees on oma vägivallas ja naise alistamises ebainimlik. Temasse on põimitud pimeduse psühhootilised elemendid. Lisaks ilmneb võigas element, kui pärast võitlust Larasega lõpus muutub tema nägu mustade helmestega silmadeks ja deemonlikuks välimuseks. Tema tegudes peegeldub sama, kui Rania saab pilgu tema meeltesse. Ta transporditakse valdkonda nimega Agarth, kus tumedad olendid uluvad ähvardavate ehitiste linnas. Adriani olemus on väänatud ja hälbivam kui tavalisel inimesel.

Episoodi lõpus on Rania rahul sellega, et pärast Adriani poolt Larasele tekitatud aastatepikkust valu läheb ta lõpuks vangi. Kui aga kirjanik ja Asti valmistuvad alustama uut elu eemal kõigest seni toimunust, teatab Hendra talle, et Adriani karistus ei pruugi juhtuda nii, nagu nad ootasid. Kui Rania tormab tema majja tõestama, et ta on tema õe vastu suunatud vägivallakuritegude toimepanija, saab ta teada, et kelder ja ruum, kus selle sissepääs asus, on täielikult muutunud. Seega annab see veelgi suuremat varjundit pildile Adrianist ja sellest, kes ta tegelikkuses on. Kuna ta pääseb seadusest tulenevast karistusest, lubab Rania, et tema kohtumine on nurga taga, kuid esialgu pääseb ta puhtalt.