' Mäleta mind ’On romantiline draamafilm, mis jälgib probleemset noormeest, kes lepib oma elu kaotuste ja kiviste suhetega. Kogu lugu keerleb tema isiklike võrrandite üle isa, õe ja tüdruksõbraga ning enamasti näeb see välja nagu tavaline tavaline romantika. Kuid viimased minutid muudavad meie arusaama filmist täielikult, jättes meid segadusse ja šokeeritud. Siin on see, mida lõpp peategelase jaoks tähendab. Kui te pole seda filmi veel näinud, lisage see artikkel järjehoidjaks hilisemaks kasutamiseks. SPOILERID EDASI
Tyler Hawkins on introvertne, hoogne, 21-aastane mees, kes ikka veel veereb oma kuue aasta eest surnud venna kaotuses. Tal on töönarkomaanist isa keerulised suhted ja ta kaitseb endiselt koolis käiva õe Caroline'i suhtes. Ühel õhtul satub ta tänavakaklusse ja ta arreteeritakse politseinikuga tülitsemise eest. Tema sõber Aidan avastab, et politseinikul on tütar Ally ja et kättemaksuks peaks Tyler temaga mõnda aega kohtama ja siis ta maha viskama. Ent kui Tyler Allyga tuttavaks saab, armub ta temasse.
Hoolimata erinevustest, ühendavad kõik koos Caroline'i, et toetada kooli õelate tüdrukute juukseid. See viib mitte ainult Ally ja Tyleri leppimiseni, vaid taaselustab ka Charlesi ja Tyleri vahelise sideme. Kui Tyler väljendab oma viha Caroline'i kooli vägivallahoogude kaudu, töötab Charles lava taga, et kõik tüdrukud, kes vastutavad tema tütre vigastamise eest, saadetakse välja. Mõlemale avaldab muljet üksteise armastus Caroline'i vastu ja Charles käsib Tyleril järgmisel päeval temaga oma kontoris kohtuda, et advokaatidega mõningaid asju arutada. Kui Tyler oma kontorisse jõuab, ütleb Charles talle, et ta lahkub Caroline'ist kooli ja jääb natuke hiljaks. Tyler otsustab teda oma kontoris oodata ja avastab Charlesi ekraanisäästjalt tema, Michaeli ja Caroline'i lapsepõlvefotod. Tal on hea meel näha, et nende isa pole nii külmameelne, kui ta tuleb. Kui ta vaatab väljaspool hoonet avanevat vaadet, paljastub õõvastav detail.
Kogu oma tööaja jooksul esitleb ‘Remember Me’ ennast romantiline draama, mis keerleb selle juhtpaari keerulise pereelu ümber. Film suudab osavalt kunagi avaldada, mis aastal see on seatud, kuigi see annab meile palju tagasilugu tegelaste elus toimunud oluliste sündmuste kohta. See tavalise armastusloo õhk hoiab publiku tähelepanu ajaskaala üle imestamast. Alles lõpus saame aru, mis aastal see on määratud, ja see on loo suurim keerdkäik.
Oma kontoris isa oodates mainib Tyler, et tema vend suri 1995. aastal ja kuna sellest on möödas juba kuus aastat, saame aru, et käesolev aasta on 2001. Meie arvutust kinnitab kuupäev 11. september, et Caroline õpetaja on tahvlile kirjutanud. Ja siis avastame, et Charlesi kontor, kus Tyler parasjagu asub, asub kõrgel Maailma Kaubanduskeskuses. Kui Tyler mõtiskleb oma tuleviku ning oma uue stabiilsuse ja õnne üle elus, on meil temast kahju, sest teame, mis edasi saab.
Me ei näe Tylerit enam, küll aga tema perekonda ja sõpru ning kõiki teisi New Yorgi elanikke, kes on kaksiktornide hävitamise tunnistajad. Rusudes näeme Tyleri päevikut ja tema hääl jutustab viimase, mida ta oma vennale Michaelile kirjutas. Selgub, et ta oli lõpuks lahti lasknud oma venna surma leinast ja oli talle andestanud, et ta tappis end ja jättis oma pere tükkideks. Julma saatuselöögi korral mõistame ka, et nii Michael kui ka Tyler olid surres kahekümne kaks olnud.
See tragöödia raputab tema perekonda ja lähedasi hingepõhjani ning leiame, et nad kõik üritavad oma elus paremini hakkama saada. Lõpuks saab Charles aru, et ainult nende laste eest hoolitsemisest ei piisa, kuna ta ei pöördu neile tähelepanu. Kuna mõlemad pojad pole läinud, otsustab ta, et tütar läheb paremini ja saame teada, et tema ja Caroline on pärast seda uuesti ühendust võtnud. Tyleri ema keskendub rohkem oma sotsiaaltööle; samal ajal kui Aidan keskendub rohkem õpingutele. Samuti on tal käel Tyleri nimeline tätoveering.
Kõige mõjusam stseen on siiski viimane, kus leiame Ally metroost. Filmi alguses mõrvati seal ema, tegu oli Ally lapsena tunnistajaks. See traumaatiline sündmus mõjus tema mõtetes nii halvasti, et ta ei sõitnud enam kunagi metrooga. Ta kasutaks alati kabiini. Lõpuks paneb Tyleri surm ta aga oma elu ümber hindama, kus ta saab aru, et ta ei saa terve elu oma hirmude eest põgeneda. Ta mõistab, et elu on liiga lühike ja ettearvamatu ning ta ei saa ennast ega oma lähedasi ohu eest kaitsta kuhugi eemale varjuda. Niisiis, kui ta seisab silmitsi oma hirmudega ja sõidab metrooga, teame, et ta pole mitte ainult oma ema leinast edasi liikunud, vaid ka Tyleri kaotuse südamevalust.