Arvustus: Bryan Cranston särab Lyndon Johnsonina filmis 'All the Way'

Bryan Cranston toob laupäeva õhtul televisiooni oma Tony auhinna võitnud tõlgenduse president Lyndon B. Johnsonist Robert Schenkkani näidendi adaptsioonis. Lõpuni välja, ja see on ikka päris vaatepilt, nagu see oli 2014. aastal Broadwayl.

Muidugi pole miski parem olla tunnistajaks sellisele elust suuremale kujutamisele. Kuid HBO esitletud televersioon pakub palju auhindu, võimaldades hr Cranstonil teha lähivõtteid ja vabastades ta teatrisaalide raamidest. Tema käes on see juhuslik president hämmastav vastuolude kimp, keegi, kes tundub selle ameti jaoks korraga liiga labane ja selle jaoks õige.

Härra Schenkkan kohandas oma näidendi (mis võitis ka Tony) HBO jaoks ning tema ja režissöör Jay Roach on tempot pisut kiirendanud. Ajaloo osa jääb aga samaks: Johnsoni pöördeline esimene aasta ametis, alates tema ametivande andmisest pärast John F. Kennedy mõrva ja 1964. aasta valimiskampaaniast kuni täisperioodini.

Filmi esimene pool, selle kõige köitvam lõik, keskendub Johnsoni rattasõidule ja 1964. aasta kodanikuõiguste seaduse vastuvõtmisele. See poliitilise kõva palli meister manipuleerib ka teisi selle ajastu silmapaistvaid tegelasi: senaatorid nagu Hubert H. Humphrey (Bradley Whitford) ja Richard B. Russell juunior (Frank Langella); J. Edgar Hoover (Stephen Root); rev dr Martin Luther King Jr (Anthony Mackie). Mõned, eriti King ja teised mustanahalised juhid, oskavad ise manipuleerida üsna hästi.

2021. aasta parim telesaade

Televisioon pakkus tänavu leidlikkust, huumorit, trotsi ja lootust. Siin on mõned The Timesi telekriitikute valitud tipphetked:

• • 'Sees': Ühes toas kirjutatud ja filmitud Bo Burnhami komöödia erisaade, mida voogesitatakse Netflixis, pöörab pandeemia keskpaigas Interneti-elu tähelepanu keskpunkti.
  • 'Dickinson': The Apple TV+ sari on kirjandusliku superkangelanna päritolulugu mis on oma teema suhtes surmtõsine, kuid pole enda suhtes tõsine.
  • 'Järjestumine': HBO kurjakuulutavas draamas meediamiljardäride perekonnast pole rikas olemine enam midagi sellist, nagu vanasti.
  • 'Maa-alune raudtee': Barry Jenkinsi muutlik adaptsioon Colson Whiteheadi romaanist on muinasjutuline, kuid samas ülimalt tõeline .

Arvestades kõike, mida me Washingtoni praegusest kliimast kuuleme, piisab All the Way'st, et tekitada udune päev, mil riikide poliitikud tegid hobustega kauplemist oluliste saavutuste saavutamiseks. Mitte et film seda ajastut kuldaks. Me kuuleme mõningaid tegelikke argumente, mida kasutatakse kodanikuõiguste seaduste vastu võitlemiseks (mõnikord George Wallace'i ja teiste arhiiviklippide kaudu), ja need on väga inetud. Kas tänane sõnasõna on erinev? Film kutsub meid üles võrdlema.

Pilt

Krediit...Hilary Bronwyn Gayle / HBO

Poolel teel pöörab hr Schenkkan oma tähelepanu 1964. aasta presidendivalimiste kampaaniale, kus Johnson ilmutab paranoia märke oma vabariiklasest vastase Barry Goldwateri ja Robert F. Kennedy väljakutse võimaluse suhtes. Loo üksikasjad muutuvad pisut tehniliseks – kemplemine demokraatide konvendi mustanahaliste delegaatide istekohtade üle võtab palju aega –, kuid hr Cranston hoiab seda vaadatava esitusega, mis muutub üha tulisemaks, kuid ei lähe kunagi üle jõu. .

[Vaadake meie NYT-i vaatamise valikuid mida veel sel nädalavahetusel vaatama peaks ]

Peamine takistus näidendi telesaadete tegemiseks on see, et All the Way on televisioonis tunduvalt suurem konkurents kui teatris. Musklis poliitiline draama on väikesel ekraanil terve žanr, olgu see siis väljamõeldud (The West Wing ja kõik selle temaatilised järeltulijad) või ajaloolistel sündmustel põhinev (Game Change and Recount, mis mõlemad on hr Roach ka HBO-le lavastanud).

Paljud need pakkumised on samad: ühest kriisist teise lonkamine; jõhkrad, teravad sõnavahetused, mis harva kestavad kauem kui paar lauset; pealiskaudne tähelepanu sekundaarsetele tegelastele. (Leedi Bird Johnson, esimene leedi, keda kehastab Melissa Leo, on filmis All the Way kõige märgatavam ohver.) Sellest filmist võtab väge ka see, et oleme vaid mõne aasta kaugusel filmi 50. aastapäeva kajastuse orgiast eemal. 1963. ja 64. aasta veelahelikud sündmused.

Nende hoiatustega on All the Way endiselt kindel ajalooline draama ja hr Cranstoni esitus on pärl.