Ikka üksildane, murelik ja erakordselt kangelaslik
Viimati, kui nägime detektiivi peainspektor John Lutherit, pakkus noor naine, kelle ta just pornograafiaäri käest päästis, talle kinnituse, mis võttis BBC krimidraama mõtteviisi üsna kokku. Luther. Sa oled täiesti eepiline, ütles ta, ja kuigi ta oli hetkeks jahmunud, ei saanud ta sellega nõustuda. Siis ostis ta talle 99 Flake’i – sest eepilised vaskad armastavad oma jäätist – ja naine küsis: Mis saab edasi?
Vastus tuleb teisipäeva õhtul BBC Americas koos saate neljaosalise kolmanda hooaja esilinastusega ja pole üllatav, et see on rohkem sama. Kui poolsõjaväeohvitserid rabelevad ja helikopter pea kohal hõljub, ilmub Luther vihma ja külma sinise valguse kätte, hoides tugevat haaret kurja õlal. Kes vajab SWATi meeskonda või isegi politseijõude, kui teil on John Luther?
See avastseen, mis on põhjendamatult sensatsiooniline ja loole kõrvaline, viitab sarja esimesele osale (kui Luther kukkus pedofiili suurelt kõrguselt maha) ja kinnitab saate kaksikteemat: Luther on suurem kui elu, praktiliselt superkangelaslik ja Luther on üksi. , mitte omal valikul, vaid sellepärast, et ta põleb nii kuumalt, et tavalised surelikud peavad distantsi hoidma.
See, et saade ei mängi välja nagu ülekuumenenud koomiksiraamat, on osaliselt tingitud selle looja ja kirjaniku Neil Crossi andest pidada kõvasti keedetud dialoogi ja jube, nutikaid stseene psühhootilisest kaost, osaliselt aga ka selle looja ja kirjaniku Neil Crossi andekusest psühhootilise kaost. karm, düstoopiline kaasaegne London, mille saavutasid mitmed režissöörid ja operaatorid Paul Crossi lavastuse kavandi all.
PiltKrediit...Robert Viglasky / BBC
Kuid rohkem kui lihtsalt televisiooni draama, poleks Luther midagi ilma selle tähe Idris Elbata, kes astub saatest läbi – ta on pidevalt liikvel – sellise autoriteediga, et liialdused ja süžee keerdkäigud ei tungiks teie peale. enamasti naudingut.
Hr Elba, kes lõi Ameerikas oma maine traagiliselt püüdliku narkodiileri Stringer Bellina filmis The Wire, sobib suurepäraselt probleemse geniaalse politseinikuga, kes on kõigist kõrgemal nii füüsiliselt, intellektuaalselt kui ka moraalselt. Ta kasutab oma 6 jala pikkust 3-tollist raami nii relvana, kahtlustatavate hirmutamiseks ja ründajate õlgu kehitamiseks, kui ka Lutheri eraldatuse ja teispoolsuse sümbolina, rügades ohvreid lohutama ja näib olevat igavesti valmis oma tviidmantlist välja purskuma ja konservatiivsed sidemed.
3. hooaeg leiab, et Luther on sama kiusatud kui kunagi varem, tema vana vaenlase Erin Gray (Nikki Amuka-Bird) tõukejõuga siseasjade uurimise objekt, mis ähvardab teha lõpliku lõpu tema rahutu partnerlusele noore detektiivi Justin Ripleyga ( Warren Brown). Lutherile ja Ripleyle määratakse paar juhtumit, millest suurem on seotud naisega, kes mõrvati viisil, mis meenutab varasemat tapmiste seeriat, ja väiksem on seotud Interneti-trolli surmaga.
Esimesed kaks episoodi on Lutheri standardite järgi suhteliselt vaoshoitud, rõhuasetusega kiirel politseitööl, samal ajal kui Lutheri vastane juhtum imbub taustale. Neil Cross tekitab siiski hirmu, kuna mõrvarid hüppavad välja pööningutelt, kappidelt ja veelgi lähematest kohtadest.
Tegevus hoogustub hooaja teisel poolel, kui Lutherist saab ise kahtlusalune ja eriti dramaatilisel moel ilmub taas välja varasemate hooaegade fännide lemmiktegelane – O.K., see on seksikas sarimõrvar Alice (Ruth Wilson). Sel hetkel loobub saade, mis võib-olla näitab oma tõelisi värve, oma nõrga seose tegelikkusega ja mõned vaatajad võivad kaotada kannatuse.
Te ei saa neid süüdistada, kuid sel hetkel päästmine tähendaks, et jätaksite vahele need ülimomendid, mille Neil Cross on selle hooaja hingematva lõpu jaoks valmistanud. Need ei pruugi võrduda 2. hooaja lõpuga, kui veoauto taha peidetud Luther ütles kuulavatele politseilaskuritele, milline täht veoki logol läbi tulistada, et tappa teda vangistuses hoidev pommiloll. Aga nemad ja hr Elba on ikka päris eepilised.