Aaron Schimbergi oma Teistsugune mees 'jälgib pürgiva näitleja elu, Edward Lemuel , eriti pärast seda, kui ta läbib transformatsioonioperatsiooni. Edwardil on neurofibromatoos, haruldane geneetiline haigus, mis põhjustab näo moonutamist. See aga muutub, kui temast tehakse eksperimentaalne meditsiiniline protseduur. Selle tulemusena hülgab mees oma vana elu ja vehib end Guy Moratziks, uueks meheks, et sobida oma uue identiteediga. Kuid lõpuks ristub tema tee Ingridiga – tema vana naabrimehega –, kes on kirjutanud Edwardi elust näidendi. Järelikult, kui Oswald pildile astub ja Edward kaotab rolli, milleks ta väidetavalt sündis, suunatakse viimane spiraali, millest ta välja ei saa.
Kogu narratiivi jooksul sisaldab film palju mõistatusi, millest enamik on seotud tegelastega ja nende motiividega. Kuid üks intriigide punkt ilmub taustal järjekindlalt punase kirjutusmasina kaudu, mis aja jooksul sageli vahetab. SPOILERID EES!
Punane kirjutusmasin alustab oma teekonda Edwardi korteris. Mees on kirjutanud sellele luulet, näiliselt arutledes oma suhte ja inimeste visuaalse ettekujutusega temast. Ometi hiilib ta kirjaniku tiitlist kõrvale, eelistades käsitleda seda kui tegevust, millesse ta vahel lihtsalt näpistab. Sellisena tundub, et ta soovib kunstiliigist distantseeruda, kui otsustab impulsiivselt anda kirjutusmasina oma uuele naabrile ja ajutise sõbranna Ingridile tänutäheks ukse värvimise eest. Märkimisväärne on see, et Ingrid valib ülesande jaoks erkpunase värvi, näidates, et ta on loonud alateadliku seose Edwardi ja kirjutusmasina vahel. Võib-olla mängib sama rolli Edwardi otsus kinkida kirjutusmasin Ingridile.
Ingrid on ambitsioonikas näitekirjanik ja teeb sageli nalja Edwardile osa kirjutamise üle. Seetõttu võis näitleja talle punase kirjutusmasina üle andes loota jääda näitekirjanikule sõbrana ja veelgi enam. Teisest küljest on Ingridi esmane reaktsioon kirjutusmasina kättesaamisele oletus, et see pidi olema Edwardi emalt päritud pärand. See näitab, kuidas naine on – teadmatult või muul viisil – hakanud nägema Edwardi elu kui lugu, mis saaks kasu narratiivist isegi seal, kus neid pole. Nii saab punasest kirjutusmasinast teatud mõttes tööriist, mis tõstab peenelt esile Edwardi ja Ingridi arusaamad ja tunded üksteise suhtes.
Kui punase kirjutusmasina narratiivne eesmärk avaldub loo esimeses pooles üsna lihtsalt, muutub selle tähendus drastiliselt selle järgneval välimusel. Kui operatsioon muudab Edwardi näo edukalt, valetab ta oma surma kohta enesetapp et jätkata uut elu Guy Moratzina. Ometi leiab ta end varsti pärast seda, kui Ingridi näidendist teada saab, sellesse ellu tagasi pöördumas – ikka veel oma uue identiteedi maski all. Lavastus kannab pealkirja Edward ja põhineb ilmselt Ingridi suhetel mehega. Sellegipoolest ei saa ta tõelise Edwardi rolli proovilepanekuna oma seost looga otse avaldada. See tekitab loomulikku frustratsiooni.
Ingrid ei soovi avaldada näidendi biograafilist olemust ja käsitleb seda lihtsalt kui oma vaimuloomingut. Arvestades, et see põhineb tema ettekujutusel tõelisest mehest, pole see täiesti vale. Sellegipoolest hakkab Edward tema korterit külastades mõistma, kui suur on katkestus Ingridi loovuse ja tema loo taga oleva tõelise mehe vahel. Ingrid hoiab endiselt punasest kirjutusmasinast kinni. Sellegipoolest ei mäleta ta isegi, millal ta viimati sellele kirjutas – sama hästi võis see juhtuda siis, kui ta Edwardile sedelit trükkis.
Praegusel ajal võib-olla loodab Edward, et Ingrid kirjutas oma näidendi kirjutusmasinal, et säilitada sentimentaalsust tõelise Edwardi ja tema loomingu vahel. Sellegipoolest on Ingrid tõesti kasutanud oma suhet mehega vaid tõukejõuna oma loovuse õhutamiseks, säilitamata mehega tugevaid emotsionaalseid sidemeid. Samal põhjusel pakub ta uuele Edwardile – Guy Moratzile – hõlpsalt kirjutusmasina soovi korral koju kaasa võtta. Lõpuks õnnestub tal kirjutusmasinast vabaneda, andes selle edasi Oswaldile, kes samamoodi pakub ühele oma külalisele soovi korral selle kaasa võtta.
Põhimõtteliselt on punane kirjutusmasin käivitanud kuuma taskumängu, kusjuures iga uus mängija hindab seda selle ekstsentrilisuse pärast, ilma et oleks huvitatud selle tegelikust kasutuselevõtust. Nii saab side loomise lootuses tehtud tõsimeelsest kingitusest alguse saanud peotrikk, mis pärineb endiste omanike pikast rivist. Huvitaval kombel on Edward – end mittekirjutajaks nimetav – ainus, kes kasutab nähtavalt punast kirjutusmasinat oma kunsti suunamiseks kogu loo vältel.