Tinker Tailor Soldier Spy Bill Haydon põhineb osaliselt endisel Briti topeltagendil

Bill Haydon on üks peamisi tegelasi David Cornwelli AKA John le Carré lugupeetud spiooniromaanis 'Tinker Tailor Soldier Spy' ja selle töötlustes. Bill on polümaat, kelle värbab Oxfordi ülikooli Suurbritannia salaluureteenistus (SIS). Romaani edenedes selgub, et ta on topeltagent. Apple TV+-des dokumentaalfilm 'Tuvitunnel' arutleb autor Le Carré tunnustatud teose ja selle tegelaste loomise üle. Ta paljastas, et Haydon põhineb osaliselt tõsielul SIS-is töötanud topeltagendil. Niisiis, kes on tegelase päriselus vaste? Jagame vastust!

Topeltagent Philby

Bill Haydon põhineb osaliselt Kim Philbyl, kes oli Briti luureohvitser ja Nõukogude Liidu spioon. Philby, kes õppis Cambridge'i Trinity kolledžis, värbas Nõukogude luure 1934. aastal. 1940. aastal asus ta tööle Briti luure heaks. Ta oli Cambridge Five'i liige, rühmitus, mille moodustasid viis nõukogude mutti Briti luures. Ta oli MI6 lahutamatu osa Teise maailmasõja ajal ja külma sõja alguses. Aruannete kohaselt edastas Philby Nõukogude Liidule tohutul hulgal luureteavet, sealhulgas Albaania Subversioni kohta, mis on MI6-CIA vandenõu kommunistliku valitsuse kukutamiseks Albaanias. Tema töö väidetavalt põhjustanud kümnete Briti agentide surma.

'Kui ma hakkasin kirjutama 'Tinker Tailor Soldier Spy', valgustas mu teed Kim Philby hägune lamp,' ütles Le Carré dokumentaalfilmis. 1951. aasta juulis astus Philby kahtlustatuna MI6-st välja. Ta vabastati The Observeri ja The Economisti korrespondendina Liibanonis Beirutis. Ta jätkas tööd MI6-s ajakirjaniku katte all. Lõpuks kinnitas ta oma luuretegevust topeltagendina Nõukogude Liidu nimel Nicholas Elliottile, Beiruti MI6 ohvitserile. „Ma vaatasin kord sulle otsa, Kim. Issand jumal, kuidas ma sind nüüd põlgan. Loodan, et teil on jäänud piisavalt sündsust, et mõista, miks,' ütles Elliott Philbyle Andrew Boyle'i 'Neljas mehe' järgi.

Philby läks Nõukogude Liitu 1963. aastal. Ta kadus Beirutist sama aasta jaanuaris, et lõpuks Moskvasse ilmuda. Nõukogude Liit andis talle poliitilise varjupaiga ja Nõukogude kodakondsuse. Siiski ei antud talle KGB-s kohe silmapaistvat rolli. Philby pidi kümme aastat ootama, et saavutada KGB värbajate väljaõppes vähetähtis roll. The New York Timesi andmetel kartis KGB, et Philby naaseb Londonisse, kui ta pole virtuaalses koduarestis. Oma mälestusteraamatus 'Minu vaikne sõda' kirjeldas Philby end kui 'otse tungivat agenti, kes töötab nõukogude huvides' kui topeltagendina.

Philby surm

Kim Philby suri 1988. aastal Moskva linnas südamepuudulikkuse tõttu. Oma hilisematel eluaastatel oli ta alkohoolik. 'Tema alkoholism oli enesetapp. Ta ütles kord isegi, et see on kõige lihtsam viis elule lõppu teha,” rääkis tema naine Rufina Pukhova Vene ajalehele Moskovski Komsomolets The Guardiani teatel. 'Kim uskus õiglasesse ühiskonda ja pühendas kogu oma elu kommunismile. Ja siin tabas teda pettumus, pisarateni. Ta ütles: 'Miks vanad inimesed siin nii halvasti elavad? Lõppude lõpuks võitsid nad sõja,' lisas ta.

Pärast Philby surma avati tema auks Venemaa välisluureagentuuri peakorteris tahvel. 'Ma vaatan tagasi oma elule, mis on antud eesmärgi teenimisele, mille õigeks usun siiralt ja kirglikult,' seisab Philby tsitaat autahvlil. Le Carré mäletas Philbyt ainult reetjana. 'Philby oli mind reetnud, ma keeldusin 1988. aastal Moskvas Philbyga kohtumast. Minu jaoks oli Philby läbinisti halb, lihtsalt loomupäraselt paindunud mees. Peate meeles pidama, et Philby oli järjekorras, et saada SISi juhiks. Ma poleks teda nädalavahetuseks oma kassi usaldanud,” rääkis autor Jon Snow’le Kanal 4 .