10 filmi, mida peate vaatama, kui teile meeldib olla John Malkovich

John Malkovichi meelest filmi loomiseks on vaja veidrat kujutlusvõimet. Ameerika filmitegija Spike Jonze ja kirjanik Charlie Kaufman tegid just seda. Fantaasiakomöödia ‘John ​​Malkovichiks olemine’ järgib läbikukkunud nukunäitlejat, kes avastab portaali, mis viib sõna otseses mõttes filmistaari John Malkovichi pähe. Pealtnäha puudub seos nukutegelase tegelaskuju, mõne uudishimuliku portaali ja John Malkovichi mõtte vahel. Kuid stsenaristliku osavuse ja Charlie Kaufmani veidrate kujutlusvõimega saab film tõeliselt unustamatuks, sürreaalseks elamuseks.

Film ühendab kõige kummalisema idee postmodernistliku enesereferentsiaalse narratiiviga, et muuta see nii kaasahaaravaks kellaks. Tsiteeritud kui “1999. aasta parim film ”, Autor Roger Ebert, peab seda jälgima eksistentsialistliku filosoofia ja sürrealismi austajatele. Kõike öeldes on siin nimekiri parimatest filmidest, mis sarnanevad filmile „Being John Malkovich”, mis on meie soovitused. Netflixis, Hulus või Amazon Prime'is saate vaadata mitut sellist filmi, näiteks ‘Being John Malkovich’.

10. Lego film (2014)

Kes teadis, et mänguasjaettevõttest ehitatud film võib olla hästi üles ehitatud teos? Noh, Ameerika režissööride duo Phil Lord ja Christopher Miller said sellega täpselt hakkama. Lego universumis toimuv 3D-animafilm „Lego Movie“ on lugu ühest lego-minifiguurist, kes leiab end seletamatult juhtivat vastupanu, et takistada tiraanilist ärimeest kleepimast kõike Lego maailmas sellesse, millesse ta usub, et see on täiuslikkus. Kõrge eneseteadvuse korral satsib ‘The Lego Movie’ valitsust ja selle autonoomiat riigi toimimise üle. Filmitegija Edgar Wright nimetas seda oma 2014. aasta lemmikfilmiks, mis annab tunnistust filmi vaimukast huumorist. Oma paljude nominatsioonide ja võitude seas võitis ‘Lego Movie’ BAFTA auhinna parima animafilmi.

9. Hirm ja jälestus Las Vegases (1998)

Kohandatud Ameerika autori ja ajakirjaniku Hunter S. Thompsoni kirjutatud hirmust ja jälestusest Las Vegases, mis ilmus 1971. aastal, see Terry Gilliami adaptsioon on psühhedeelne satiirika, mis järgneb kahele sõbrale - ajakirjanikule Raoul Duke'ile ja advokaadile dr Gonzole. nad reisivad teesklusena läbi Las Vegase. Nende teekond muutub kiiresti kummaliseks, kui nad tarvitavad psühhoaktiivseid ravimeid, mis toovad kaasa hulga psühhedeelseid kogemusi. Rahalise ebaõnnestumise ajal ilmus ‘Fear and Loathing in Las Vegas’ kriitikute ja publiku seas täieliku vastumeelsusega. Roger Ebert nimetas filmi “kohutavaks segaduseks & hellip;” ja paljud kritiseerisid filmi mõttetut narratiivi. Siiski on film aastate jooksul Terry Gilliami lavastuse ja esitusega pälvinud positiivsema reaktsiooni Johnny Depp ja Benicio del Toro pälvisid erilist tunnustust.

8. Elamine unustuses (1995)

Filmi „Elamine unustusse” (1995) teeb huvitavaks teoseks see, et see toimib austusavaldusena filmitegijatele. Kolmeks osaks jaotatud narratiivis kirjeldatakse põhimõtteliselt režissööri püüdlust oma filmi valmistamiseks, samal ajal kui tuleb käsitleda rahastamise, näitlejate, stsenaariumide, lavastuse jms probleeme. Ameerika filmitegija Tom DiCillo kirjutatud ja lavastatud 'Elamine unustuses' on iseseisev klassika . 1995. aastal Sundance'i filmifestivalil esilinastunud film võitis suurepärase stsenaariumi eest Waldo soola stsenaristika. Frantsiisifilmide prahti mattunud ‘Living in Oblivion’ on ideaalne kummardus imelisele originaalsuse ja innovatsiooni käsitööle.

7. Ankrumees: Legend Ron Burgundyst (2004)

Režissöör Ameerika filmitegija Adam McKay , 'Ankrumees: Legend Ron Burgundyst' (2004) on komöödia, kus Will Ferrell mängib 1970. aastate meeste domineeritud ringhäälingus San Diego kõige paremini hinnatud uudistemehena Ron Burgundy, kelle võimupunkti pannakse proovile, kui ambitsioonikas naine nimega Veronica Corningstone, essee autor Christina Applegate, palgatakse uueks ankruks. Ajakirja Empire Film Magazine “Kogu aeg läbi aegade 500 suurimat filmi” sisaldav komöödia kasutab muidu sageli eiratud alaealiste huumorit meediatööstuse terava patriarhaadi ja šovinismi tutvustamiseks.

Kuigi film on laetud kunstimeeskonna, Adam McKay nutika stsenaariumi ja Will Ferrell Legendaarne esitus nimitegelasena tekitab filmis tõeliselt hinge ja energiat. Ehkki film ei kogunud auhindade näitusel palju hoogu, on filmist Anchorman: The Legend of Ron Burgundy saanud üks tunnustatumaid ja armastatud komöödiaid ning sellest on sündinud ka järg nimega Anchorman 2: Legend jätkub (2013) , mille režissöör on ka McKay.

6. Linnumees või (Teadmatuse ootamatu voorus) (2014)

'Linnumees' on must komöödia, mis keerleb mehe nimega Riggan Thomson, uhutud Hollywoodi näitleja, kes oli kunagi tuntud superkangelase “Linnumehe” mängimise poolest. Lugu räägib tema jõupingutustest oma karjääri taaselustamisel, kui ta üritab kokku panna Raymond Carveri novelli Broadway-adaptsiooni. Film - mis meenutab üsna Keatoni karjääri ennast - uurib küsimusi, kuidas kunsti ja kriitikat tänapäeva ühiskonnas tajutakse. Lisaks uuritakse filmis ka vabanemise ja hullumeelsuse teemasid. Režissööriks oli kahekordne Oscari-auhinna võitja Alejandro G. Iñárritu, filmis on uhke kontrollitud, kuid sisemiselt vaimukas stsenaarium, mille on kirjutanud Alejandro G. Iñárritu , Nicolás Giacobone, Alexander Dinelaris Jr ja Armando Bo koos Michael Keatoni, Emma Stonei ja Edward Nortoni suurepäraste etteastetega.

5. Homaar (2015)

Saaja 2015. aastal Cannes'i filmifestivali žüriipreemia , ‘Homaar’ on absurdistlik düstoopiline must komöödiafilm, mille režissöör on Kreeka filmitegija Yorgos Lanthimos. See on seatud a düstoopia maailmas, kus rakendatakse seadusi, kus vallalistele antakse 45 päeva romantilise partneri leidmiseks või muul viisil loomadeks muutmiseks. Düstoopilises maailmas on paljude inimeste seas David, essee Colin Farrell, uus vallaline mees, kes üritab kedagi leida, et ta saaks jääda inimeseks. Ta leiab nimetu naise, essee autoriks Rachel Weisz, kellega ta proovib suhteid luua. Filmi narratiiv, mille on kirjutanud Efthimis Filippou ja Yorgos Lanthimos, on konstrueeritud satiirina totalitaarsest valitsusest ja romantismikonventsioonidest. Film mullitab ka Samuel Becketti tundlikkust, kui Lanthimos lepib kannatlikult düstoopia maailmas mõõdetud absurdsusega. Võttes arvesse keerdunud huumorimeelt, on homaar omandatud maitse, mida tuleb püsivalt arendada.

4. Deadpool (2016)

Vabastades ajastul, kus filme määratleb superkangelasfilmide formalistlik maailm, suutis ‘Deadpool’ (2006) žanri hõlpsasti ja lõbusalt ümber määratleda. Ameerika filmitegija ja visuaalefektikunstniku Tim Milleri lavastatud film jälgib suhu elava päritolu. Eduka ‘X-Men’ frantsiisi kaheksas film; ‘Deadpool’ muudab arhetüüpset kangelaslikku narratiivi enesereferentsilises paradigmas väljumiseks. Rhett Reese ja Paul Wernicki koomiksilehtedelt stsenaariumi järgi kohandatud filmi juhib Ryan Reynoldsi sära, kes õhkab karisma ja enesekindlust, mis muudab Deadpooli ikooniliseks tegelaseks. Film võtab vabadusi ka täiskasvanud vaatajaskonna rahuldamiseks, et jääda truuks oma põhijutustuskaarele. Jõhkra gore, ribi kõditava huumori ja mis kõige tähtsam - superkangelase žanri originaalse pöörlemisega - ‘Deadpool’ on kohustuslik vaatamiseks ka mitte-superkangelastest filmifännidele.

3. Troopiline äike (2008)

Märulikomöödias “Tropic Thunder” (2008) esineb ansambli koosseis, kuhu kuuluvad Ben Stiller, Jack Black, Robert Downey Jr, Jay Baruchel ja Brandon T. Jackson kui primadonna näitlejate rühmitus, kes soovivad Vietnami sõjafilmi tegemisega oma karjääri uuesti leiutada. Kuid pettunud filmitegemise käigus vabastab nende pettunud režissöör meeskonna keset džunglit. Nüüd, ilma reaalse abita, peavad näitlejad džungliohu oma esmase kunsti, s.t näitlemisega üle elama.

Ameerika filmitegija Ben Stilleri lavastatud ‘Tropic Thunder’ toimib piljardi žanris, parodeerides Hollywoodi tarbijalikku ja materialistlikku maailma. Filmist, mis oli algselt vaidlustatud oma „solvava” huumorimeele tõttu, sai üks 2008. aastal kõige paremini vaadatud filme. Sädeleva narratiivi kirjutavad koos Justin Theroux, Ben Stiller ja Etan Cohen koos lõbusa naljaga näitlejate esinemine ja kaameeste esinemine viisid 'Tropic Thunder' kandidaatide nominatsioonideni Oscarite, Kuldgloobuste ja BAFTA auhindade jagamisel.

2. Trumani näitus (1998)

‘Trumani näitus’ (1998) on kahtlemata üks originaalsemaid ja omapärasemaid filme, mis kunagi tehtud. Austraalia filmitegija Peter Weiri lavastatud ‘The Truman Show’ on lugu kindlustusmüüjast Truman Burbankist, kes jõuab aeglaselt tõdemuseni, et kogu tema elu on T.V. Show tegelikkus ja üritab seega sellest põgeneda. Filmi omapärasele eeldusele aitab kaasa Uus-Meremaa stsenaristi Andrew Niccoli kirjutatud kindel stsenaarium. See süveneb teemadesse nagu meedia jõud, televisioon ja “Ameerika unistuse” kontseptsioon. Filmi tehnilist alust täiendab Jim Carrey tasakaalustatud etteaste, kes kujundab oma tegelaskuju nii komöödia- kui ka draamapaladega, andes vaatajatele seeläbi meeldiva karakteri.

1. Synecdoche, New York (2008)

Ja nüüd oleme lõpuks jõudnud Charlie Kaufman Unustamatu režissööridebüüt. Synecdoche, New York on postmodernne draamafilm võitlevast teatrijuhist Caden Cotardist, mille essee on magnetiline Philip Seymour Hoffman, kelle äärmuslik pühendumus keerukale lavalavastusele ja sisemisele realismile hakkab hägustama tema nägemust ilukirjanduse ja tegelikkuse vahel. Pretensioonikaks teoks tunnistatud ‘Synecdoche, New York’ nõuab oma absurdistliku universumi mõistmiseks äärmist kannatlikkust ja küpsust. 2008. aasta Cannes'i filmifestivalil maineka Palme d'Ori kandidaadiks valitud Synecdoche, New York on täis sümboleid ja motiive, mis aitavad Kaufmanil kritiseerida kunstilisi konventsioone mitmesuguste kontekstide kaudu. Vaatamata esialgsele leigele vastukajale on kriitikud seda filmi sageli ümber hinnanud, kes peavad seda nüüd sajandi parimate filmide hulka.