Kas Sigmund Freudi tütar Anna Freud oli gei? Kas tal ja Dorothy Burlinghamil oli suhe?
Filmis 'Freudi viimane seanss' heidab Sigmund Freudi ja C.S. Lewise kohtumine valgust nende mõlema minevikule ja selle mõjule nende praegustele suhetele. Lewise jaoks kujunevad tema elu ja mõtteid kujundavateks peamisteks teguriteks tema vanemad ja aeg Esimeses maailmasõjas. Freudi jaoks on kesksel kohal tema suhe oma tütre Annaga, mis viib veelgi tema mõteteni homoseksuaalsusest. Kui tähelepanu nihkub Annale, leiame, et ta on vaevunud oma haige isa eest hoolitsemise ja omaenda romantilise suhte vahel, millesse isa on liiga seotud.
Samal ajal kui tema meessoost kosilasi tõrjutakse, teeb Anna filmi lõpuks selgeks, et on armunud Dorothy Burlinghamisse, oma suurde sõbrannasse ja psühhoanalüütikusse. Siiski tuleb arvestada, et film on väljamõeldud töötlus sündmustest, mis võisid juhtuda või mitte. See jätab küsimärgi Anna tõelisele seksuaalsusele ja sellele, kui lähedale, kui üldse, film selle kujutamisele jõuab.
Anna Freud hoidis oma romantilist elu täiesti salajas
Kuigi Anna Freud on tuntud oma erakordse professionaalse töö poolest psühhoanalüüsi, eriti lastepsühholoogia vallas, on tema isiklikust elust väljaspool tema lähimat perekonda väga vähe teada. Tema romantiliste suhete olemus jääb praegugi hämaraks ja just tema nähtavate sidemete kaudu teistega teevad inimesed oletusi, kellesse ta võis olla armunud või kellesse mitte. Kuna tema suhe Dorothy Burlinghamiga on isiklik ja tööalane, eeldavad paljud, et naised olid homoseksuaalses suhtes. Kuid ei Anna ega Dorothy pole tõestust ega kinnitust fakti kinnitamiseks.
Sigmundi tütar Anna Freud ja tema elukaaslane Dorothy Burlingham nende Hampsteadi sõjakoolis Londonis pic.twitter.com/8Gwfdb3Qd1
— Lacan Circle Of Australia (@lacancircle) 24. mai 2022
Asjaolu, et Anna Freud ei abiellunud kunagi ja pärast isa surma veetis ülejäänud aja Dorothyga ühe katuse all, kasvatades koos temaga nelja last, on üks põhjusi, miks kahtlustatakse, et tema ja Dorothy suhetes oli rohkem see kui lihtsalt sõprus. Omalt poolt aga eitas Anna, et tal oli Dorothyga seksuaalsuhet (kuigi see võis olla tingitud sellest, et homoseksuaalsus ei olnud sel ajal sotsiaalselt vastuvõetav). Veelgi enam, nende elu jooksul peetud kirjavahetused (mis on praegu Londonis Freudi muuseumis) ei näita ka vihjet millegi romantilise naistevahelise olemasolu kohta. Siiski jääb faktiks: Anna ja Dorothy elasid ja töötasid koos oma päevade lõpuni.
Vaadake seda postitust Instagramis
Vundament Dorothy ja Anna sõprusele pandi 1920. aastatel, kui Dorothy pärast õnnetu abielu New Yorgis kirurgiga lahkumist koos nelja lapsega Viini kolis. Ühel tema lastel oli nahahaigus, mis oli olemuselt psühhosomaatiline. Mõte tema ravimisest viis ta Viini, kus ta lõpuks Freudi leibkonda sattus. Anna võttis Dorothy poja enda hoole alla, samal ajal kui Dorothy ise alustas seansse Anna isaga. Mõni aeg hiljem lahenes Dorothy poja nahaprobleem. Selleks ajaks oli Dorothy ise aga psühhoanalüüsi vastu väga huvitatud olnud ja kui Freudid 1938. aastal Viinist lahkusid, ühines ta nendega nende kolimisega Londonisse.
Algselt elas Dorothy Freudi majast mõne maja kaugusel; aastal 1940, aasta pärast Sigmund Freudi surma, kolis ta aga Anna juurde ja jäi sinna oma ülejäänud päevadeks. Temaga liitusid ka neli last ja sisuliselt sai Annast kaasvanem. Koos elades töötasid naised ühiselt mitme projekti kallal. Teise maailmasõja ajal asutasid nad Hampsteadi sõja lasteaiad, et hoolitseda Blitzist mõjutatud laste eest, ja see pani nad 1943. aastal avaldama oma teose pealkirjaga 'Imikud ilma peredeta'. 1951. aastal asutasid nad Hampsteadi kliiniku (praegu Anna Freudi keskus) koos Helen Rossiga, et pakkuda patsientidele teraapiat ja abi, pakkudes samal ajal alustavatele analüütikutele võimalust neilt õppida. Peale selle avaldasid nad koos ka mitmeid kirjutisi.
Ma lõpetan #IAD17 minu kahe lemmikuga. Esimene on see foto Anna Freudist ja Dorothy Burlinghamist. pic.twitter.com/YDtqoCXhxh
— Freudi muuseum Londonis (@FreudMusLondon) 9. juuni 2017
Lisaks Londonis asuvale majale kuulusid naistele ka mitmed suvilad. Esmalt ostsid nad koos suvila Hochrotherdis, Viinist väljas, kuid pidid selle Viinist lahkudes maha jätma. Hiljem ostsid nad teise koha Suffolkis Walberswickis ja Iirimaal Corki krahvkonnas. Kui Dorothy 1979. aastal suri, leidis ta koha Golden Green Krematooriumis, mida praegu nimetatakse 'Freudi nurgaks', mis on ka Sigmund Freudi ja teiste tema pereliikmete puhkepaik. Kui Anna 1982. aastal suri, sängitati ta Dorothy kõrvale. Nende maja Londonis muudeti Freudi muuseumiks, kus asub ka Dorothy Burlinghami arhiiv.
Arvestades katkematut sidet, mida Anna Freud ja Dorothy Burlingham kogu oma elu jooksul pidasid, pole üllatav, et inimesed arvavad, et naised on armukesed. Kuigi küsimustele nende seksuaalsuse ja romantiliste suhete kohta ei saa ilma kahtluseta vastata, ei saa eitada, et nad olid parimad sõbrad ja mõnes mõttes teineteise hingesugulased.